Saialill (Calendula officinalis)1 - on ravimtaim, millel on kaunid kollakasoranžid õied. Saialille on kasutatud traditsioonilises meditsiinis iidsetest aegadest saadik, see on pärit Euroopa lõunaosast (Vahemeremaad) ning levis Kesk-Euroopasse keskajal. Saialilles on suur hulk aktiivse toimeainega koostisosi - eeterlikud õlid, orgaanilised happed, saponiinid, vahad, zeaksantiin ja luteiin.
Luteiin ja zeaksantiin2 - on karotenoidid, mis annavad taimedele nagu paprika, mais, safran iseloomuliku kollakas-oranži värvuse. Ei loomad ega inimesed pole võimelised neid ise sünteesima, mistõttu tuleb vajalik kogus saada toidust. Kõige rohkem leidub neid spinatis, lehtkapsasas, hernestes, suvikõrvitsas, brokolis, porgandis, maisis, munas ja kiivis. Luteiini ja zeaksantiini leidub ka silma võrkkestas, zeaksantiini võib leida peamiselt kollatähnis ja luteiini ülejäänud võrkkestas. Eriti tähelepanelikult peavad jälgima luteiini ja zeaksantiini tarbimist vanemad inimesed, kuna vananedes väheneb karotenoidide kontsentratsioon silmades.
Mustikad3 – on laialt levinud mitte ainult Euroopas, vaid ka Põhja-Aasias ja Loode-Ameerikas. Mustikad kasvavad sageli metsadega külgnevatel aladel. Mustikatel on väga maitsvad viljad, mida inimesed on söönud juba tuhandeid aastaid, samuti on neid kasutatud rahvameditsiinis juba pikka aega. Mustikad sisaldavad unikaalset kogumit aktiivsetest toimeainetest - tanniinid, bioflavonoidid, vitamiinid (A-vitamiin, C-vitamiin ja B-vitamiinid) ning mineraalained. Mustikad parandavad silmade vereringet ja võrkkesta funktsioone, kaitsevad silmi vabade radikaalide eest ning hoiavad need tervena.
A-vitamiin4 – on rasvlahustuv vitamiin, mis on oluline rodopsiini – silma võrkkestas asuva valgustundliku pigmendi – moodustumiseks. Rikkaimateks allikateks on maks, kalaõli, porgand, spinat, kapsas, arbuus, kõrvits, aprikoosid ja munakollane. A-vitamiin toetab immuunsüsteemi normaalset talitlust, aitab hoida naha ja limaskestade tervist ning soodustab normaalse nägemise säilimist.
Vitamiin B2 (riboflaviin)5 - on vees lahustuv vitamiin, mis ei akumuleeru inimorganismis. Inimkeha ei suuda seda vitamiini ise sünteesida, mistõttu tuleb seda saada toidust. Kõige rikkalikumad B2-vitamiini allikad on pärm, maks, neerud, samuti piim, kodujuust, munad, sea- ja veiseliha, kakao ja pähklid. Inimese organism vajab suuremaid B2-vitamiini koguseid kasvu- ja puberteedi perioodil, suurenenud füüsilise koormuse, väsimuse, taastumise ja üldise kurnatuse ajal. B2-vitamiin on oluline normaalseks süsivesikute, rasvade ja aminohapete ainevahetuseks ning rakkude põhiainevahetuseks, see osaleb energia tootmise ja muundamise protsessides organismis. B2-vitamiin aitab säilitada naha ja limaskestade tervist, toetab normaalset nägemist, punaste vereliblede tootmist ja närvisüsteemi toimimist, vähendab väsimust ja kurnatust. Aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest.
Tsink6- on organismile eluliselt oluline mineraal. Kuigi seda leidub kehas vaid väikestes kogustes – täiskasvanu organismis on umbes 2 grammi tsinki – on selle mõju tervisele väga ulatuslik. Tsink toetab immuunsüsteemi normaalset talitlust, kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest ning avaldab kasulikku mõju nägemisele, viljakusele, nahale, juustele, küüntele ja luudele. Tsinki leidub nii loomsetes toitudes (maks, piim, punane liha, munakollane, austrid) kui ka taimsetes allikates (täisteraleib, pähklid, kõrvitsaseemned ja oad).
Vitamiin C7 - on elu ja tervise jaoks hädavajalik, sest see täidab inimkehas mitmeid funktsioone - tal on antioksüdantne toime (kaitseb rakke vabade radikaalide eest), toetab närvisüsteemi ja immuunsust, vähendab väsimust ja kurnatust. Vitamiin C on oluline aminohapete ja kollageeni sünteesiks, mis on sidekoe osa. See soodustab raua imendumist, luude, hammaste ja kõhrede arengut ning toetab valgete vereliblede kasvu ja moodustumist. Erinevalt enamikest loomadest ei suuda inimene C-vitamiini ise sünteesida ning peab selle saama toidust. Kõige rikkalikumad allikad on kibuvits, mustad sõstrad, kiivi, brokoli, punased sõstrad, papaia, apelsin, sidrun ja lillkapsas. C-vitamiin on väga tundlik kuumuse suhtes – keetmisel võib hävida üle poole selle sisaldusest, mistõttu on soovitatav tarbida puu- ja köögivilju toorelt.
Viinamarja seemnete ekstrakt8 – on punaste viinamarjade seemnetest saadud kontsentreeritud ekstrakt, mis sisaldab vähemalt 19 mg proantotsüanidiine (PAC või OPC) ühes kapslis. Need on looduslikud flavonoidid, millel on tugev antioksüdantne toime – need aitavad kaitsta rakke vananemise eest. Viinamarjaseemne ekstrakti peetakse ka nn „prantsuse paradoksi“ üheks seletuseks – kuigi prantslased tarbivad suhteliselt palju küllastunud rasvu, on neil südamehaiguste esinemissagedus märksa madalam kui paljudes teistes riikides. Üheks põhjuseks peetakse punase veini rohket tarbimist, mis sisaldab suures koguses PAC-e. Viinamarjaseemne ekstrakt aitab säilitada tervet südant ja veresoonkonda ning mõjub soodsalt vererõhule
E-vitamiin9 - on rasvlahustuv vitamiin, mis on oluline antioksüdant - see kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest, aeglustades seeläbi vananemist. Selle kõige rikkalikumad allikad on või, piim, loomaliha, nisuiduõli, maapähklid, soja ja rohelised salatilehed.
Seleen10 - on mineraalne element, see on üks meie toitumise olulisi komponente. Kõige rikkalikumad seleeni allikad on pähklid, merekalad ja rammusad. See toetab immuunsüsteemi, kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest, aitab kaasa kilpnäärme normaalsele toimimisele ning toetab juuste ja küünte tervist.
