Kaltsium¹ – kuulub biogeensete elementide hulka, on oluline kõigile elusorganismidele. See on oluline tervete luude ja hammaste jaoks. Samuti toetab kaltsium lihaste ja närvide funktsioone, vere hüübimist ning energia ainevahetust. Selle peamiseks allikaks toidus on piim ja piimatooted. Kaltsiumi piisavast kogusest üksi ei piisa – selle tõhusaks imendumiseks ja ladestumiseks luukoesse on vajalik mitmete vitamiinide ja mineraalainete koostoime, eriti on vaja D-vitamiini, fosforit, magneesiumi ning K-vitamiini. Samuti soovitatakse C- ja E-vitamiini ning tsinki (mis on antioksüdandid) ning mineraalaineid nagu mangaan ja boor.

K-vitamiin² – on rasvlahustuv vitamiin, mis on oluline tervete luude säilitamiseks (mõjutab kaltsiumi omastamist organismis ja selle ladestumist luudes). See mängib olulist rolli vere hüübimises. K-vitamiin eksisteerib kahes looduslikus vormis – K1 ja K2. K1-vitamiin (füllokinoon) on eriti oluline vere hüübimise regulatsioonis, samas kui K2-vitamiin osaleb kaltsiumi ainevahetuses ja toetab luude mineraliseerumist. Tüüpiline Euroopa toitumine sisaldab tavaliselt palju enam K1-vitamiini (selle allikad on peamiselt kapsas, brokoli, spinat, petersell, lehtkapsas, tomatid, porgandid ja kibuvitsamarjad) kui K2-vitamiini, mida leidub peamiselt kääritatud toitudes (põhiliselt traditsioonilises Jaapani nattos), väga väikeses koguses ka munakollases, juustus ja lihas.

SEETÕTTU SOOVITAME TÕHUSAKS LUUDE EEST HOOLITSEMISEKS K2-VITAMIINI LOODUSLIKKU VORMI!

K2-vitamiin³ – Kasutame patenteeritud looduslikku K2-vitamiini allikat MenaQ7®, mis saadakse sojaubade fermenteerimisel. K2-vitamiini tootmisviisi inspiratsioon pärineb Jaapani traditsioonilisest toidust natto, mis on üks rikkalikumaid ja parima biosaadavusega loodusliku K2-vitamiini allikaid, seda on kasutatud juba iidsetest aegadest alates luude tervise toetamiseks. Fermenteeritud toiduained (eriti natto) on üks rikkalikumaid K2-vitamiini allikaid, väga väikestes kogustes leidub seda ka munakollastes, juustus ja lihas.

D-vitamiin⁴ – moodustub nahas päikesevalguse mõjul ning seda leidub ka seentes, kakaos, pärmis, tomatites, kalaõlis, piimas, maksas ja munakollases. See osaleb kaltsiumi ja fosfori imendumises (resorptsioonis) soolestikust – omades olulist rolli mõlema mineraali omastamises ja kasutamises, samuti luude ja hammaste tervise toetamisel. Samuti avaldab see positiivset mõju immuunsüsteemile ja lihaste talitlusele.

Magneesium⁵ – oluline mineraal, mis toetab kaltsiumi tõhusat kasutamist organismis ning aitab kaasa luude ja hammaste tervise säilitamisele . Samuti mängib magneesium olulist rolli lihaste ja närvide normaalses talitluses, aidates kaasa väsimuse vähendamisele ja normaalsete vaimsete funktsioonide säilitamisele. Kõige rikkalikumad magneesiumiallikad on banaanid, pähklid, mandlid, teraviljad, täisteraleib ja tumedad lehtköögiviljad. Suurendatud magneesiumiannuseid vajavad eelkõige lapsed kasvuperioodil, raske füüsilise töö tegijad, professionaalsed sportlased ning pikaajalise vaimse stressi all kannatavad inimesed.

 

Fosfor⁶ – leidub kõigis elusorganismides, ladestub peamiselt luudes ja hammastes, on ka oluliste orgaaniliste molekulide (DNA, RNA, ATP, lipiidid) koostisosa. See mõjutab rakumembraanide toimimist, energia ainevahetust ning avaldab soodsat mõju luude ja hammaste kvaliteedile.

Boor⁷ – on mineraalne element, mis mõjutab teiste mineraalide, eriti kaltsiumi ainevahetust organismis. Seda leidub enamikus köögiviljades ja puuviljades ning väga väikestes kogustes lihas ja kalas.

Tsink⁸ – Kuigi seda leidub inimkehas suhteliselt väikeses koguses (täiskasvanu kehas on tsinki vaid umbes 2 g), on sellel äärmiselt oluline mõju kogu organismile. See toetab immuunsüsteemi toimimist, kaitseb oksüdatiivse stressi eest ning avaldab positiivset mõju viljakusele, nägemisele, nahale, juustele, küüntele ja luudele. Tsinki leidub nii loomsetes toiduainetes - maksas, piimas, tumedas lihas, munakollastes, austrites kui ka taimsetes toiduainetes - täisteraleivas, pähklites, kõrvitsaseemnetes ja ubades.

C-vitamiin⁹ – on vees lahustuv vitamiin, mis soodustab kollageeni tootmist. Kollageen on oluline luude, hammaste, naha ja kõhrede optimaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks. Lisaks sellele on tal palju muid funktsioone - ta kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest, toetab närvisüsteemi ja immuunsust, vähendab väsimust ja kurnatust. Erinevalt enamikust loomadest ja taimedest peab inimene saama C-vitamiini toidust, kuna ta ei suuda seda ise sünteesida. Kõige rohkem C-vitamiini leidub roosipuusades, mustsõstardes, tsitrusviljades, maasikates, kapsas, lillkapsas, porgandites, tomatites ja spinatis. C-vitamiin on väga tundlik temperatuuri suhtes ja enam kui pool C-vitamiini sisaldusest hävib keetmise käigus, mistõttu on soovitatav tarbida köögivilju ja puuvilju toorelt.

E-vitamiin¹⁰ – on rasvlahustuv vitamiin, mis on oluline antioksüdant - see kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest, aeglustades seega vananemist. Selle kõige suuremad allikad on või, piim, imetajate liha, nisuiduõli, maapähklid, soja ja rohelised salatilehed.

Kollageen¹¹ – on vees lahustumatu valk, mis on põhiline sidekoe ehituselement. See moodustab üle veerandi kõigist valkudest inimorganismis.