Foolhape1 – kuulub B vitamiinide gruppi. Seda leidub rohelistes lehtedes (brokoli, salat), maksas, pärmis, pähklites, kaunviljades, munades, piimas ja täisteratoodetes. Foolhape on väga oluline aminohapete sünteesiks, vereloomeks, see aitab kaasa normaalsele psüühilisele aktiivsusele, immuunsüsteemi talitlusele ning vähendab väsimuse ja kurnatuse tunnet, mida esineb tihti lapseootuse viimasel trimestril ning peale lapse sündi. Foolhape on kaasatud rakkude jagunemisse ja embrüonaalsete kudede arengusse raseduse ajal – oluline loote normaalseks kasvuks ja arenguks. Foolhapet peetakse tõenäoliselt kõige olulisemaks toimeaineks, mille puudust tuleks naistel raseduse ajal igal võimalusel vältida.
Jood2– see on suhteliselt haruldane mineraal, mida leidub peamiselt vaid merevees. Suuremas koguses leidub seda ka merevetikates ja merekalades. Jood on oluline inimorganismi arenguks – see aitab kaasa kilpnäärme normaalsele toimimisele, mis on eriti oluline lihaste, luustiku ja aju varases arengujärgus. See aitab kaasa närvisüsteemi tegevusele ja energia normaalsele ainevahetusele ning toetab kognitiivseid funktsioone – mälu, tähelepanu, keskendumisvõimet, keelelist ja ruumilist taju. Need funktsioonid on väga olulised nii loote kui ka vastsündinu arengus.
Raud3 – kuulub biogeensete elementide hulka. Toiduga saame seda peamiselt lihast, südamest ning põrnast. Samuti kaunviljadest, lehtköögiviljadest, seentest, maasikatest. Vere punalibledele annab punase värvuse neis sisalduv punane pigment hemoglobiin – see tagab hapniku transpordi veres ning kindlustab seeläbi organismi ja rakkude hingamise. Lisaks osaleb raud rakkude jagunemises ning toetab kognitiivseid funktsioone – mälu, tähelepanu, keskendumisvõimet, keelelist ja ruumilist taju. Rauapuudus põhjustab aneemiat, mille tüüpilised sümptomid on kahvatu nahk, pearinglus, väsimus ja peavalud. Piisava hulga raua tarbimisele toiduga tuleb tähelepanu pöörata eriti taimetoitlastel, rasedatel naistel, teismelistel ning sportlastel.
Vitamiin B1 (tiamiin)4 – on vesilahustuv vitamiin, mida inimene peab pidevalt toidust saama (inimese organism ei suuda seda talletada ning varud kestavad vaid 4-10 päeva). Rikkalikud allikad on pärm, pähklid, mesi, liha ja täisteraviljad. See vitamiin on oluline normaalse energiaainevahetuse ning südame ja närvisüsteemi normaalse talitluse tagamiseks.
Vitamiin B2 (riboflaviin)5 - on vees lahustuv vitamiin, mis ei akumuleeru inimkehas. Erinevalt enamikust taimetoidulistest loomadest, ei ole inimorganism võimeline vitamiini B2 ise sünteesima, ta saab seda vaid toidust. Vitamiin B2 rohked allikad on näiteks pärm, maks, neerud, piim, kodujuust, muna, sea- ja veiseliha, kakao ja pähklid. B2-vitamiini suurem kogus on inimesele vajalik kasvuperioodil ja puberteedieas, suurema füüsilise pingutuse ajal, väsimuse korral, haigusest taastumisel ning üldise kurnatuse puhul. B2-vitamiin on vajalik süsivesikute, rasvade, aminohapete ning rakkude lõhustamiseks energia saamise eesmärgil. See aitab hoida naha ja limaskestad tervena, toetab nägemist, punaste vereliblede loomist ning normaalset närvisüsteemi toimimist, vähendab väsimust ja kurnatust. Aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest.
Vitamiin B36 - tihti nimetatakse ka niatsiiniks, nikotiinamiidiks või PP vitamiiniks – see on vesilahustuv vitamiin, mis ei talletu organismis ning selle süntees organismis on limiteeritud (organism saab seda näiteks trüptofaanist). Seetõttu on oluline saada B3 vitamiini toidust. Rikkalikud B3 vitamiini allikad on õllepärm, maks, tuunikala, tailiha, päevalilleseemned, oad ja herned. Lisaks leidub seda ka piimas, munades ning porgandites. Vitamiin B3 on oluline osa koensüümidest, mis on kaasatud energia ainevahetusse. See toetab närvisüsteemi ja normaalse psüühilise aktiivsuse talitlust, aitab hoida naha ja limaskestade normaalset seisukorda ning vähendab väsimust ja kurnatust. B3 vitamiini vajadus suureneb suitsetamisel, vananedes, suurenenud koormuse, raseduse ja imetamise ajal.
Vitamiin B5 (pantoteenhape)7 – on vees lahustuv vitamiin, mis on olemas kõigis kehakudedes. Seda leidub peamiselt lihas ja maksas, kaunviljades ja täisteraleivas. See on osa väga olulisest koensüüm A-st, mis on oluline suhkrute ja rasvade ainevahetuses. See soodustab vaimset võimekust, aitab väsimuse ja kurnatuse korral.
Vitamiin B6 (püridoksiin)8 – on vees lahustuv vitamiin, mida leidub peamiselt pärmis, maksas, kalas, kodulinnulihas ja munades. Seda leidub ka kartulis, pruunis riisis, pähklites, sojaubades, kaunviljades, täisteraviljades ja salatis. Vitamiin B6 on oluline normaalse energia ainevahetuse ja närvisüsteemi nõuetekohase toimimise jaoks, vähendab väsimust ning toetab punaste vereliblede tootmist ja immuunsüsteemi. Lisaks soodustab see normaalset vaimset aktiivsust ja hormonaalset tasakaalu.
Vitamiin B12 (kobalamiin)9 – on vees lahustuv vitamiin, mida inimorganism ei suuda ise toota ning mille saamine sõltub toidust. Peamised allikad on liha, piim, munad ja juust. Piisavalt rikkalikku taimset allikat selle vitamiini saamiseks ei ole, seetõttu on suurim risk B12-vitamiini puuduse tekkeks taimetoitlastel ja eriti veganitel. Vitamiin B12 on oluline vere moodustamiseks, immuunsüsteemi toetamiseks, rakkude jagunemiseks ning väsimuse vähendamiseks, samuti närvisüsteemi normaalseks toimimiseks ning psühholoogilise heaolu säilitamiseks.
Vitamiin B710 (biotiin, vitamiin H või „iluvitamiin“) on vees lahustuv vitamiin, mis kuulub nn vitageenide hulka - ainete gruppi, mis varustab organismi energiaga ja toimib ehitusmaterjalina. See on oluline rakkude energiavahetuses, osaleb rasvade ja valkude ainevahetuses ning mõjutab peaaegu kõigi keha rakkude normaalseid ainevahetusprotsesse. Vitamiin B7 aitab hoida naha, limaskestade ja juuste normaalset seisukorda ning toetab närvisüsteemi ja psüühilist heaolu.
Vask11 – on inimesele väga oluline element, mida leidub peamiselt maksas, pähklites, kakaos, seentes, karploomades ja molluskites. See on oluline antioksüdant, mis kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest ning toetab immuunsüsteemi. Vask osaleb mitmetes energia ainevahetuse jaoks olulistes ensümaatilistes protsessides. See aitab kaasa raua ülekandmisele, toetab naha ja juuste normaalset pigmentatsiooni, närvisüsteemi talitlust ning sidekoe tervist.
Seleen12 – on mineraalne element, see on üks meie toitumise olulisi komponente. Kõige rikkalikumad seleeni allikad on pähklid, merekalad ja rammusad. See toetab immuunsüsteemi, kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest, aitab kaasa kilpnäärme normaalsele toimimisele ning toetab juuste ja küünte tervist. Piisavale seleeni tarbimisele toidus on soovitatav pöörata tähelepanu eriti rasedatel.
Magneesium13 - oluline mineraal, mis toetab kaltsiumi tõhusat kasutamist organismis ning aitab kaasa luude ja hammaste tervise säilitamisele . Samuti mängib magneesium olulist rolli lihaste ja närvide normaalses talitluses, aidates kaasa väsimuse vähendamisele ja normaalsete vaimsete funktsioonide säilitamisele. Kõige rikkalikumad magneesiumiallikad on banaanid, pähklid, mandlid, teraviljad, täisteraleib ja tumedad lehtköögiviljad. Suurendatud magneesiumiannuseid vajavad eelkõige lapsed kasvuperioodil, raske füüsilise töö tegijad, professionaalsed sportlased ning pikaajalise vaimse stressi all kannatavad inimesed.
