A-vitamiin1 - on rasvlahustuv vitamiin. Rikkalikumad A-vitamiini allikad on maks, kalaõli, porgand, spinat, lehtkapsas ja kapsas, arbuus, kõrvits, aprikoos ja munakollane. A-vitamiin panustab normaalse nägemise säilimisse ja toetab immuunsüsteemi, samuti aitab säilitada limaskestade ja naha normaalset seisundit.
B1-vitamiin (tiamiin)2 - on vesilahustuv vitamiin, mida on oluline pidevalt toiduga manustada (inimkeha selle vitamiini varusid ei talleta ning vitamiin püsib kehas vaid 4–10 päeva). Rikkalikumad allikad on pärm, pähklid, mesi, liha ja koorimata teraviljad. Vitamiin on tähtis, et tagada normaalne energia ainevahetus, vaimne heaolu ja südame ning närvisüsteemi korralik toimimine.
B2-vitamiin (riboflaviin)3 - on vesilahustuv vitamiin, mida kehas ei talletata. Inimkeha ei ole suuteline seda vitamiini ise sünteesima ning seega tuleb seda saada toidust. B2-vitamiin on ülimalt oluline suhkrute, rasvade ja aminohapetega seotud ainevahetuse toimimiseks, samuti rakkude baasmetabolismi jaoks. Vitamiin mõjutab energia teket ja muundumist kehas. See on kasulik nahale ja limaskestadele, aitab kaasa närvisüsteemi ja nägemise paremale funktsioneerimisele, samuti leevendab väsimust ja kurnatust. See aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest.
B3-vitamiini4 - nimetatakse sageli ka niatsiiniks, nikotinamiidiks või PP-vitamiiniks. See on vesilahustuv vitamiin, mida kehas ei talletata ning selle sünteesimine organismis on piiratud (keha suudab seda omastada näiteks trüptofaanist), mistõttu on ülimalt oluline seda tarbida toiduga. Rikkalikumad B3-vitamiini allikad on õllepärmis, maks, tuunikala, tailiha, päevalilleseemned, oad ja herned, märkimisväärses mahus leidub seda ka piimas, munades ja porgandis. B3-vitamiin on oluline koensüümide komponent, mida kasutatakse ainevahetuse energiana. See on oluline närvisüsteemi toimimiseks ja normaalseks vaimseks tegevuseks, naha ja limaskestade hea seisundi tagamiseks, samuti aitab väsimuse ja kurnatuse vastu. Suurenenud B3-vitamiini vajadus on liigpingutuse korral, suitsetajatel, vanemaealistel ja rasedatel ning rinnaga toitvatel inimestel.
B5-vitamiin (pantoteenhape)5 - on vesilahustuv vitamiin, mida esineb kõigis kehakudedes. Suuremas koguses esineb seda peamiselt lihas ja elundites, läätsedes ja täisteratoodetes. Vitamiin on oluline koensüümi A komponent, mis on tähtis suhkrute ja rasvade metabolismis. See on oluline normaalseks ainevahetuseks, toetab vaimset tööd, aitab väsimuse ja kurnatuse vastu.
B6-vitamiin (püridoksiin)6 - on vees lahustuv vitamiin, mida leidub peamiselt pärmis, maksas, kalas, kodulinnulihas ja munades. Seda leidub ka kartulis, pruunis riisis, pähklites, sojaubades, kaunviljades, täisteraviljades ja salatis. Vitamiin B6 aitab kaasa punaste vereliblede moodustumisele ja homotsüsteiini normaalsele ainevahetusele, mis on oluline tegur, mis võib avaldada soodsat mõju südamele ja veresoonetele. See on oluline närvisüsteemi nõuetekohaseks toimimiseks, toetab vaimset tegevust ja hormonaalse aktiivsuse reguleerimist. See aitab kaasa immuunsüsteemi nõuetekohasele toimimisele ning väsimuse ja kurnatuse vähendamisele.
B9-vitamiin (foolhape)7 - kuulub B-vitamiini rühma. Selle kõige rikkalikum allikas on lehtköögiviljad, aga ka maks, tailiha ja pärm. Keetmine hävitab kuni 95% foolhappest, seega on ideaalne süüa lehtköögivilju toorelt. Foolhape aitab kaasa normaalsele vaimsele aktiivsusele ja on oluline vere moodustumisel. Sellel on asendamatu roll rakkude jagunemise protsessis, samuti aitab see kaasa immuunsüsteemi normaalsele toimimisele ning vähendab väsimust ja kurnatust.
B12-vitamiin (kobalamiin)8 - on vesilahustuv vitamiin, mida inimene ise toota ei suuda ning mille manustamine sõltub seega toitumisest. Peamised allikad on liha, piim, muna ja juust. Kuna seda vitamiini ei leidu piisavalt mitte üheski taimses allikas on B12-vitamiinipuuduse suhtes kõige suuremas riskirühmas taimetoitlased ja eriti veganid. See on eriti oluline immuunsuse, vere moodustamise, rakkude jagunemise ja väsimusresistentsuse jaoks ning oluline närvisüsteemi nõuetekohase toimimise ja psühholoogilise heaolu jaoks.
C-vitamiin9 - on elu ja tervise jaoks elutähtis, sest tal on organismis mitu funktsiooni - tal on antioksüdantsed omadused (kaitseb rakke vabade radikaalide eest), ta toetab närvisüsteemi ja immuunsust, vähendab väsimust ja kurnatust. See on hädavajalik aminohapete ja kollageeni sünteesiks, mis on osa sidekudedest. C-vitamiin toetab raua imendumist, luude, hammaste, igemete, naha, veresoonte ja kõhrede arengut ning valgete vereliblede moodustumist ja kasvu. Erinevalt paljudest loomaliikidest ei suuda inimene C-vitamiini organismis toota, mistõttu on oluline seda võtta toiduga. Kõige rikkalikumad allikad on kibuvits, mustad sõstrad, kiivi, brokoli, punased sõstrad, papaiad, apelsin, sidrun ja lillkapsas. C-vitamiin on äärmiselt tundlik temperatuuri suhtes, kuumutamine vähendab C-vitamiini sisaldust toidus peaaegu poole võrra, seega on soovitatav süüa köögivilju ja puuvilju toorelt.
D-vitamiin10 - on rasvlahustuv vitamiin, mis tekib nahas päikese käes olles. Samuti sisaldub seda seentes, kakaos, pärmis, tomatites, kalaõlis, piimas, maksas ja munakollases. D-vitamiin osaleb rakkude jagunemises ning soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist sooltes – mõjutab märkimisväärselt kaltsiumi ja fosfori imendumist ja kasutamist ning toetab luude ja hammaste tervist. Sellel on positiivne mõju immuunsüsteemile ja lihaskonna toimimisele.
E-vitamiin11 - on rasvlahustuv vitamiin, mis toimib olulise antioksüdandina – kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest ja aeglustab seega vananemisprotsesse. Rikkalikumad allikad on või, piim, sea- ja loomaliha, nisuiduõli, maapähklid, sojaoad ja kapsas.
H-vitamiini12 - nimetatakse sageli biotiiniks, B7-vitamiiniks või iluvitamiiniks. Kõigil nimetustel on ka mõjuv põhjus. Biotiin tuleneb sellest, et vitamiin on osa paljudest elusatest rakkudest. H-vitamiin tähendab, et see on oluline osa koensüümidest, mis on vajalikud rasvade, süsivesikute ja valkude metabolismiks. Ning iluvitamiini nimetus on tänu sellele, et H-vitamiin aitab hoida naha ja juuste kaunist välimust ning sellel on positiivne mõju inimese närvisüsteemile ja vaimsele seisundile. See on vesilahustuv vitamiin, mis on üks nn vitageenidest - ainetest, mis on kehale energia- ja ehitusmaterjalide allikaks. Vitamiin on väga oluline energia omastamiseks rakutasandil, seda kasutatakse rasvade ja valkude ainevahetuses, see osaleb pea kõigi meie keharakkude ainevahetuses.
K-vitamiin13 - on rasvlahustuv vitamiin, mis on oluline luude tervise säilitamiseks (vitamiin mõjutab kaltsiumi kasutust kehas ning selle rakendamist luudes), sellel on oluline mõju ka verehüübimisele. K-vitamiin eksisteeribkahes looduslikus vormis – K1 ja K2. K1-vitamiin (füllokinoon) on eriti oluline verehüübimise protsessis, K2-vitamiin (menakinoon) on tähtis ainevahetuses ja luude mineraliseerimisel. Euroopa toidulaudadel on tavaliselt palju rohkem K1-vitamiini (peamised allikad on lehtkapsas, brokoli, spinat, petersell, kapsas, tomat, porgand, kibuvits) kui K2-vitamiini, mida leidub peamiselt kääritatud toitudes (põhiliselt traditsioonilises Jaapani nattos), väga väikeses koguses ka munakollases, juustus ja lihas.
Acerola14 - Barbadose kirsi ekstrakt on väga rikas C-vitamiini (sisaldab umbes 30 korda rohkem kui apelsin), A-, B1-, B2- ja B3-vitamiini ning bioflavonoide. C-vitamiin taimeekstrakti kujul imendub ja kasutatakse organismis kergemini.
