Horsetail1 - on mitmeaastane ravimtaim, levinud peaaegu kogu Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. See sisaldab flavonoide, tanniine, saponiine ja eriti räni, mida sageli nimetatakse ilu mineraaliks. Kasutame Korte ekstrakti, mille ränidioksiidi sisaldus on garanteeritud vähemalt 7%. Traditsiooniliselt kasutatakse taime keha värskendamiseks ja puhastamiseks, see aitab kaasa liigse vee eemaldamisele organismist, avaldab soodsat mõju veresoonkonnale ja luude kvaliteedile, parandab juuste ja küünte seisundit ning soodustab juuste kasvu ja nende tugevust.
Nõges2 - on rikas aminohapete, mineraalide (magneesium ja ilu mineraal räni) ning vitamiinide, eriti C-vitamiini poolest, mis aitab organismis paremini rauda omastada, mida nõgeses on rohkesti. Kasutame nõgesekstrakti, mille garanteeritud sisaldus on vähemalt 1% ränidioksiidi. Nõges on sajandeid olnud üks enim kasutatud taimi tervishoius. See on kasulik veenidele, südamele, liigestele, luudele ja immuunsusele, mõjub diureetiliselt ja organismi taastavalt ning toetab keha puhastumist. Tugevdab juukseid ja küüsi ning aitab kõõmaprobleemide korral.
Merimänd3 - on igihaljas okaspuu, mis kasvab peamiselt Vahemere piirkonnas. Tema koorest saadakse väga hinnatud ekstrakti - see sisaldab muuhulgas proantotsüanidiini, flavonoide, katehhappeid ja orgaanilisi happeid. Me kasutame ekstrakti, mille garanteeritud sisaldus on vähemalt 95% proantotsüanidiinidest. Sellel on positiivne mõju hingamisele, samuti aitab see kaasa veresoonkonna tervisele ning toimib väga tugeva antioksüdandina - kaitseb rakke ja kudesid kahjustuste eest, ennetades seeläbi nende vananemist.
Metioniin4 liigitatakse asendamatuks aminohappeks, st aminohappeks, mida organism ei saa ise toota, vaid peab saama toiduga. See soodustab kollageeni sünteesi ja on väga populaarne koostisosa juuksehooldustoodetes. Metioniini leidub peamiselt kalas, munades, jogurtis, lihas, pähklites ja teraviljades.
Tsüsteiin5 on aminohape, mis on oluline väävli allikas organismis, mängib olulist rolli valkude ruumilise struktuuri moodustamisel. Selle rikkalikumad allikad on sibul, küüslauk, punane paprika, brokoli, rooskapsas ja munakollane.
Seleen6 on mineraalne element, mis on üks inimese toitumise hädavajalikke komponente. Kõige rikkalikumad seleeni allikad on pähklid, merekalad ja rupskid. See toetab immuunsüsteemi, kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest, aitab kaasa kilpnäärme normaalsele talitlusele ning on oluline juuste ja küünte hea tervise jaoks.
Tsink7 on organismile eluliselt oluline mineraal. Kuigi seda leidub kehas vaid väikestes kogustes – täiskasvanu organismis on umbes 2 grammi tsinki – on selle mõju tervisele väga ulatuslik. Tsink toetab immuunsüsteemi normaalset talitlust, kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest ning avaldab kasulikku mõju nägemisele, viljakusele, nahale, juustele, küüntele ja luudele. Tsinki leidub nii loomsetes toitudes (maks, piim, punane liha, munakollane, austrid) kui ka taimsetes allikates (täisteraleib, pähklid, kõrvitsaseemned ja oad).
Vask8 on inimesele väga oluline element, mida leidub peamiselt maksas, pähklites, kakaos, seentes, karploomades ja molluskites. See on oluline antioksüdant, mis kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest ning toetab immuunsüsteemi. Vask osaleb mitmetes energia ainevahetuse jaoks olulistes ensümaatilistes protsessides. See aitab kaasa raua ülekandmisele, toetab naha ja juuste normaalset pigmentatsiooni, närvisüsteemi talitlust ning sidekoe tervist.
Raud9 kuulub biogeensete elementide hulka. Toiduga saame seda peamiselt lihast, südamest ning põrnast. Samuti kaunviljadest, lehtköögiviljadest, seentest, maasikatest. Vere punalibledele annab punase värvuse neis sisalduv punane pigment hemoglobiin – see tagab hapniku transpordi veres ning kindlustab seeläbi organismi ja rakkude hingamise. Lisaks osaleb raud rakkude jagunemises ning toetab kognitiivseid funktsioone – mälu, tähelepanu, keskendumisvõimet, keelelist ja ruumilist taju. Rauapuudus põhjustab aneemiat, mille tüüpilised sümptomid on kahvatu nahk, pearinglus, väsimus ja peavalud. Piisava hulga raua tarbimisele toiduga tuleb tähelepanu pöörata eriti taimetoitlastel, rasedatel naistel, teismelistel ning sportlastel.
C-vitamiin10 on vesilahustuv vitamiin, mis on elu ja tervise jaoks hädavajalik, sest see täidab inimkehas mitmeid funktsioone - tal on antioksüdantne toime (kaitseb rakke vabade radikaalide eest), toetab närvisüsteemi ja immuunsust, vähendab väsimust ja kurnatust. Vitamiin C on oluline aminohapete ja kollageeni sünteesiks, mis on sidekoe osa. See soodustab raua imendumist, luude, hammaste ja kõhrede arengut ning toetab valgete vereliblede kasvu ja moodustumist. Erinevalt enamikest loomadest ei suuda inimene C-vitamiini ise sünteesida ning peab selle saama toidust. Kõige rikkalikumad allikad on kibuvits, mustad sõstrad, kiivi, brokoli, punased sõstrad, papaia, apelsin, sidrun ja lillkapsas. C-vitamiin on väga tundlik kuumuse suhtes – keetmisel võib hävida üle poole selle sisaldusest, mistõttu on soovitatav tarbida puu- ja köögivilju toorelt.
Pärmiekstrakt11 on rikas aminohapete, mineraalide ja eriti B-vitamiinide poolest, mis toetavad juuste ja küünte tervist ning ilu.
Biotiini12 – tuntakse ka kui B7-vitamiini, H-vitamiini või „iluvitamiinina“. Kõigil valitud nimedel on oma põhjendus. Nimetus biotiin tuleneb asjaolust, et see on paljude elusrakkude koostisosa. Nimetus H-vitamiin viitab sellele, et see on rasvade, süsivesikute ja valkude ainevahetuseks vajalike koensüümide oluline koostisosa. Nimetus „iluvitamiin“ valiti aga seetõttu, et see aitab säilitab naha, limaskestade ja juuste tervist ning avaldab positiivset mõju inimese närvisüsteemile ja psüühilisele heaolule. Biotiin on vesilahustuv vitamiin, mis kuulub nn vitageenide hulka - ainete gruppi, mis varustab organismi energiaga ja toimib ehitusmaterjalina. See on oluline rakkude energiavahetuses, osaleb rasvade ja valkude ainevahetuses ning mõjutab peaaegu kõigi keha rakkude normaalseid ainevahetusprotsesse.
B1-vitamiin (tiamiin)13 on vesilahustuv vitamiin, mida inimene peab pidevalt toidust saama (inimese organism ei suuda seda talletada ning varud kestavad vaid 4-10 päeva). Rikkalikud allikad on pärm, pähklid, mesi, liha ja täisteraviljad. See vitamiin on oluline normaalse energiaainevahetuse ning südame ja närvisüsteemi normaalse talitluse tagamiseks.
B2-vitamiin (riboflaviin)14 on vesilahustuv vitamiin, mis ei akumuleeru inimorganismis. Inimkeha ei suuda seda vitamiini ise sünteesida, mistõttu tuleb seda saada toidust. Kõige rikkalikumad B2-vitamiini allikad on pärm, maks, neerud, samuti piim, kodujuust, munad, sea- ja veiseliha, kakao ja pähklid. Inimese organism vajab suuremaid B2-vitamiini koguseid kasvu- ja puberteedi perioodil, suurenenud füüsilise koormuse, väsimuse, taastumise ja üldise kurnatuse ajal. B2-vitamiin on oluline normaalseks süsivesikute, rasvade ja aminohapete ainevahetuseks ning rakkude põhiainevahetuseks, see osaleb energia tootmise ja muundamise protsessides organismis. B2-vitamiin aitab säilitada naha ja limaskestade tervist, toetab normaalset nägemist, punaste vereliblede tootmist ja närvisüsteemi toimimist, vähendab väsimust ja kurnatust. Aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest.
B3-vitamiin15, mida tihti nimetatakse ka niatsiiniks, nikotiinamiidiks või PP vitamiiniks – see on vesilahustuv vitamiin, mis ei talletu organismis ning selle süntees organismis on limiteeritud (organism saab seda näiteks trüptofaanist). Seetõttu on oluline saada B3 vitamiini toidust. Rikkalikud B3 vitamiini allikad on õllepärm, maks, tuunikala, tailiha, päevalilleseemned, oad ja herned. Lisaks leidub seda ka piimas, munades ning porgandites. Vitamiin B3 on oluline osa koensüümidest, mis on kaasatud energia ainevahetusse. See toetab närvisüsteemi ja normaalse psüühilise aktiivsuse talitlust, aitab hoida naha ja limaskestade normaalset seisukorda ning vähendab väsimust ja kurnatust. B3 vitamiini vajadus suureneb suitsetamisel, vananedes, suurenenud koormuse, raseduse ja imetamise ajal.
B5-vitamiin (pantoteenhape)16 on vesilahustuv vitamiin, mis on olemas kõigis kehakudedes. Seda leidub peamiselt lihas ja maksas, kaunviljades ja täisteraleivas. See on osa väga olulisest koensüüm A-st, mis on oluline suhkrute ja rasvade ainevahetuses. See soodustab vaimset võimekust, aitab väsimuse ja kurnatuse korral.
B6-vitamiin (püridoksiin)17 on vesilahustuv vitamiin, mida leidub rohkesti pärmis, maksas, kalas, linnulihas ja munades. Seda sisaldavad ka kartul, pruun riis, pähklid, sojaoad, kaunviljad, täisteraviljad ja roheline salat. B6-vitamiin aitab kaasa punaste vereliblede normaalsele moodustumisele ning homotsüsteiini ainevahetusele, mis võib avaldada soodsat mõju südame ja vereringesüsteemi tervisele. Samuti on see oluline närvisüsteemi normaalseks talitluseks, toetab vaimset võimekust ja hormonaalset tasakaalu, aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele toimimisele ning vähendab väsimust ja kurnatust.
B9-vitamiini (foolhape)18 kuulub B-vitamiinide rühma. Foolhappe nimetus tuleneb sellest, kus seda peamiselt leidub - rohelistes lehtedes (brokoli, salat), kuid seda leidub ka maksas, pärmis, pähklites, kaunviljades, munades, piimas ja täisteraviljades. Foolhape on väga oluline aminohapete sünteesiks, ning vere moodustamiseks, see aitab kaasa normaalsele vaimsele aktiivsusele, immuunsüsteemi korralikule toimimisele ning väsimuse ja kurnatuse vähendamisele.
B12-vitamiin (kobalamiin)19 on vesilahustuv vitamiin, mida inimorganism ei suuda ise toota ning mille saamine sõltub toidust. Peamised allikad on liha, piim, munad ja juust. Piisavalt rikkalikku taimset allikat selle vitamiini saamiseks ei ole, seetõttu on suurim risk B12-vitamiini puuduse tekkeks taimetoitlastel ja eriti veganitel. Vitamiin B12 on oluline vere moodustamiseks, immuunsüsteemi toetamiseks, rakkude jagunemiseks ning väsimuse vähendamiseks, samuti närvisüsteemi normaalseks toimimiseks ning psühholoogilise heaolu säilitamiseks.
