A-vitamiin¹on rasvlahustuv vitamiin. Selle kõige rikkalikumad allikad on maks, kalaõli, porgandid, spinat, lehtkapsas, kapsas, melon, kõrvits, aprikoos ja munakollane. A-vitamiin toetab silmade normaalset talitlust ja immuunsüsteemi ning aitab hoida limaskestad ja naha tervena.

 

B1-vitamiin² on vesilahustuv vitamiin, mida on oluline pidevalt toiduga manustada (inimkeha selle vitamiini varusid ei talleta ning vitamiin püsib kehas vaid 4–10 päeva). Rikkalikumad allikad on pärm, pähklid, mesi, liha ja täisteratooted. B1-vitamiin on oluline normaalse energia ainevahetuse, vaimse heaolu ning südame ja närvisüsteemi korrektse toimimise tagamiseks.

 

B2-vitamiin³ on vesilahustuv vitamiin, mida ei säilitata organismis. Erinevalt enamikust taimtoidulistest loomadest ei suuda inimesed B2-vitamiini sünteesida ja peavad seda omandama toidust. Kõige rikkalikumad B2-vitamiini allikad on pärm, maks, neerud, piim, kodujuust, munad, sealiha, veiseliha, kakao ja pähklid. Inimese organism vajab suuremaid B2-vitamiini  koguseid kasvamise ja puberteedi ajal, suure füüsilise koormuse, väsimuse, taastumise ja üldise kurnatuse ajal. B2-vitamiin on oluline normaalseks süsivesikute, rasvade ja aminohapete ainevahetuseks ning rakkude põhiainevahetuseks, see osaleb energia tootmise ja muundamise protsessides organismis. B2-vitamiin aitab säilitada naha ja limaskestade tervist, toetab normaalset nägemist ja punaste vereliblede tootmist. Soodustab raua kasutamist organismis, toetab närvisüsteemi toimimist, vähendab väsimust ja kurnatust ning aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest.

 

B3-vitamiin⁴ mida nimetatakse sageli ka niatsiiniks, nikotinamiidiks või PP-vitamiiniks. See on vesilahustuv vitamiin, mida kehas ei talletata ning mille sünteesimine organismis on piiratud (keha suudab seda omastada näiteks trüptofaanist), seetõttu on ülimalt oluline seda saada toidust. Rikkalikumad B3-vitamiini allikad on õllepärm, maks, tuunikala, tailiha, päevalilleseemned, oad ja herned, märkimisväärses mahus leidub seda ka piimas, munades ja porgandis. B3-vitamiin on oluline koensüümide komponent, mis osaleb energia ainevahetuses. See on oluline närvisüsteemi toimimiseks ja normaalseks vaimseks tegevuseks, naha ja limaskestade hea seisundi tagamiseks, samuti aitab see väsimuse ja kurnatuse vastu. Suurenenud B3-vitamiini vajadus on raske füüsilise või vaimse pingutuse korral, suitsetajatel, vanemaealistel ja rasedatel ning rinnaga toitvatel naistel.

 

B5-vitamiin⁵ on vesilahustuv vitamiin, mis on olemas kõigis kehakudedes. Seda leidub peamiselt lihas ja maksas, kaunviljades ja täisteraleivas. See on osa väga olulisest koensüüm A-st, mis on oluline suhkrute ja rasvade ainevahetuses. See on oluline normaalseks ainevahetuseks, toetab vaimset tööd, aitab väsimuse ja kurnatuse vastu.

 

B6-vitamiin⁶ on vesilahustuv vitamiin, mida leidub rohkesti pärmis, maksas, kalas, linnulihas ja munades. Seda sisaldavad ka kartul, pruun riis, pähklid, sojaoad, kaunviljad, täisteraviljad ja roheline salat. B6-vitamiin aitab kaasa punaste vereliblede normaalsele moodustumisele ning homotsüsteiini ainevahetusele, mis võib avaldada soodsat mõju südame ja vereringesüsteemi tervisele. Samuti on see oluline närvisüsteemi normaalseks talitluseks, toetab vaimset võimekust ja hormonaalset tasakaalu, aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele toimimisele ning vähendab väsimust ja kurnatust.

 

B9-vitamiin (foolhape)⁷ kuulub B-vitamiinide rühma. B9-vitamiini kõige rikkalikumad allikad on lehtköögiviljad, kuid seda leidub ka maksas, tailihas ja pärmis. Küpsetamine võib hävitada kuni 95% foolhappest, seega on lehtköögivilju parim tarbida toorelt. Suurel osal Kesk-Euroopa elanikkonnast on foolhappe puudus tavaline, mistõttu on oluline toituda tasakaalustatult ning vajaduse korral foolhapet lisaks võtta. Foolhape toetab normaalset psühholoogilist talitlust ja mängib olulist rolli vere moodustumisel. See on oluline rakkude jagunemise protsessis, mis on hädavajalik loote korraliku kasvu ja arengu jaoks, mistõttu on raseduse ajal soovitatav foolhappe tarbimist suurendada. Samuti toetab see immuunsüsteemi normaalset toimimist ning vähendab väsimust ja kurnatust.

 

B12-vitamiin⁸ on vesilahustuv vitamiin, mida inimorganism ise ei suuda toota ning mille saamine sõltub toidust. Peamised allikad on liha, piim, muna ja juust. Kuna seda vitamiini ei leidu piisavalt mitte üheski taimses allikas on B12-vitamiinipuuduse suhtes kõige suuremas riskirühmas taimetoitlased ja eriti veganid. B12-vitamiin on eriti oluline immuunsuse, vere moodustumise, rakkude jagunemise ja väsimuse vähendamise seisukohalt. Samuti toetab see närvisüsteemi normaalset talitlust ja aitab kaasa psühholoogilisele heaolule.

 

C-vitamiin⁹ on elutähtis aine, millel on organismis mitu olulist funktsiooni. See toimib antioksüdandina, aidates kaitsta rakke vabade radikaalide eest, toetab närvisüsteemi ja immuunsüsteemi ning aitab vähendada väsimust ja kurnatust. Samuti on C-vitamiin hädavajalik aminohapete ja kollageeni sünteesiks, mis on olulised sidekoe moodustumisel. C-vitamiin toetab raua imendumist, luude, hammaste, igemete, naha, veresoonte ja kõhrede arengut ning valgete vereliblede moodustumist ja kasvu. Erinevalt paljudest loomaliikidest ei suuda inimorganism C-vitamiini ise toota, mistõttu on oluline seda saada toidust. Kõige rikkalikumad C-vitamiini allikad on kibuvits, mustad sõstrad, kiivi, brokoli, punased sõstrad, papaia, apelsin, sidrun ja lillkapsas. C-vitamiin on väga tundlik kuumuse suhtes – keetmisel võib hävida üle poole selle sisaldusest, mistõttu on soovitatav tarbida puu- ja köögivilju toorelt.

 

D-vitamiin¹⁰ – rasvlahustuv vitamiin, mis moodustub nahas päikesevalguse mõjul, seda sisaldavad ka seened, kakao, pärm, tomatid, kalaõli, piim, maks ja munakollane. Osaleb rakkude jagunemise protsessis ning soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist sooltes – mõjutab märkimisväärselt kaltsiumi ja fosfori imendumist ja kasutamist ning parandab luude ja hammaste tervist. Toetab immuunsüsteemi talitlust ja lihastööd.

 

E-vitamiin¹¹ on rasvlahustuv vitamiin ja oluline antioksüdant, mis kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest ning aeglustab seeläbi vananemisprotsessi. Selle kõige rikkalikumad allikad on või, piim, imetajate liha, nisuidu õli, maapähklid, sojaoad ja rohelised salatilehed.

 

K-vitamin¹² on rasvlahustuv vitamiin, mis on oluline tervete luude jaoks (mõjutab kaltsiumi kasutamist organismis ja selle imendumist luudesse) ning mängib olulist rolli vere hüübimises. K-vitamiinil on kaks looduslikku vormi: K1 ja K2 K1-vitamiin (füllikinoon) on oluline eelkõige vere hüübimise jaoks, K2-vitamiin (menakinoon) on aga tähtis luude ainevahetuse ja mineraliseerumise seisukohast. Eurooplaste toidulaual on K1-vitamiini (mida on näiteks lehtkapsas, brokolis, spinatis, petersellis, kapsas, tomatis, kibuvitsas ja porgandis) tavaliselt palju rohkem kui K2-vitamiini (mida leidub peamiselt kääritatud toitudes (põhiliselt traditsioonilises Jaapani nattos) ning väga väikeses koguses ka munakollases, juustus ja lihas). Seetõttu on eriti oluline tarbida piisavalt K2-vitamiini.

 

Biotiin¹³ – tihti nimetatakse seda ka H-vitamiiniks, B7-vitamiiniks või „iluvitamiiniks“. Kõigil valitud nimedel on oma põhjendus. Nimetus biotiin tuleneb asjaolust, et see on paljude elusrakkude koostisosa. Nimetus H-vitamiin viitab sellele, et see on rasvade, süsivesikute ja valkude ainevahetuseks vajalike koensüümide oluline koostisosa. Nimetus „iluvitamiin“ valiti aga seetõttu, et see aitab säilitab naha, limaskestade ja juuste tervist ning avaldab positiivset mõju inimese närvisüsteemile ja psüühilisele heaolule. Biotiin on vesilahustuv vitamiin, mis kuulub nn vitageenide hulka - ainete gruppi, mis varustab organismi energiaga ja toimib ehitusmaterjalina. See on oluline rakkude energiavahetuses, osaleb rasvade ja valkude ainevahetuses ning mõjutab peaaegu kõigi keha rakkude normaalseid ainevahetusprotsesse.

 

Koliin¹⁴ on vesilahustuv vitamiin, mis kuulub B-vitamiinide hulka (B4-vitamiin). Koliin osaleb rakumembraanide loomisel ning seda kasutab organism atsetüülkoliini tootmiseks. Atsetüülkoliin on aine, mille ülesanne on impulsside ülekandmine närvirakkude vahel. Atsetüülkoliin on üks vähestest ainetest, mis suudab läbida vere-aju barjääri ning jõuda otseselt ajju. Koliin soodustab rasvade seedimist, takistades selle ülemäärast ladestumist maksa (liigne rasv maksas vähendab sapieritust ja piirab maksatalitlust) ning aitab kaasa maksa korralikule toimimisele. Koliini leidub kõige rohkem munakollastes, kaunviljades, maksas ja maapähklites.

 

Inositool¹⁵ kuulub süsivesikute hulka ja seda leidub puuviljades, eriti apelsinides ja melonis. Algselt peeti seda üheks B-grupi vitamiiniks. Inositool ja selle derivaadid on olulised rakumembraanide koostisosad.

 

Saialill (Calendula officinalis)¹⁶- on ravimtaim, millel on kaunid kollakasoranžid õied. Saialille on kasutatud traditsioonilises meditsiinis iidsetest aegadest saadik ning see on pärit Lõuna-Euroopast. Kesk-Euroopasse levis see alles keskajal. Saialilles on suur hulk aktiivse toimeainega koostisosi - eeterlikud õlid, orgaanilised happed, saponiinid, vahad, zeaksantiin ja luteiin.

 

Luteiin ja zeaksantiin on karotenoidid, mis annavad taimedele nagu paprika, mais, safran iseloomuliku kollakas-oranži värvuse. Ei loomad ega inimesed pole võimelised neid ise sünteesima, mistõttu tuleb vajalik kogus saada toidust. Kõige rohkem leidub neid spinatis, lehtkapsasas, hernestes, suvikõrvitsas, brokolis, porgandis, maisis, munas ja kiivis. Luteiini ja zeaksantiini leidub ka silma võrkkestas, zeaksantiini võib leida peamiselt kollatähnis ja luteiini ülejäänud võrkkestas. Eriti tähelepanelikult peavad jälgima luteiini ja zeaksantiini tarbimist vanemad inimesed, kuna vananedes väheneb karotenoidide kontsentratsioon silmades.

 

Astaksantiin¹⁷ on tugeva punakasoranži värvusega looduslik karotenoid, mida leidub peamiselt vetikates, kuid ka teatud loomade lihas, kes neid vetikaid suurtes kogustes tarbivad (näiteks lõhed, flamingod, hiigelvähid ja koorikloomad nagu krevetid, homaarid, krabid ja jõevähid). Meie tootes kasutatavat mikroskoopilist magevee vetikat Haematococcus pluvialis peetakse kõige rikkalikumaks astaksantiini allikaks. Astaksantiin suudab tungida nii rakkude vesi- kui ka rasvlahustuvatesse osakestesse. Erinevalt enamikust antioksüdantidest suudab see ületada nii vere-aju kui ka vere-võrkkesta barjääri, et jõuda ajju (kesknärvisüsteemi) ja silmadesse (võrkkesta). Astaksantiini peetakse üheks võimsaimaks antioksüdandiks, mille antioksüdantide aktiivsus on 6000 korda suurem kui C-vitamiinil, 800 korda suurem kui koensüümil Q10 ja 550 korda suurem kui E-vitamiinil. Tänu sellele astaksantiini populaarsus aina kasvab.

 

Tomat¹⁸ on mitmeaastane taim, mida tavaliselt kasvatatakse oma maitsvate ja lihavate marjade (tomatite) pärast üheaastasena. Tomatit peetakse tavaliselt köögiviljaks, kuigi mõnikord liigitatakse see ka puuvilja alla. Tomat on pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerikast ning seda kasvatatakse nüüdseks peaaegu kogu maailmas. Tomatid sisaldavad rikkalikult vitamiine (A, B, C, E), mineraale (tsink, kaalium, kaltsium) ja antioksüdante (beetakaroteen ja lükopeen).

Lükopeen on karotenoid, mis annab taimede viljadele punase värvi. Kõige rikkalikumad lükopeeni allikad on tomat, kibuvits, punane greip ja arbuus. Lükopeen on üks tuntumaid taimseid antioksüdante.

 

Hesperidiin¹⁹ on bioflavonoid, mida leidub tsitrusviljade koores. Üks selle rikkalikumaid allikaid on Ida-Aafrikast ja Aasia troopilistest piirkondadest pärit pomerants (Fructus Aurantii Immaturus). Pomerants on väga populaarne traditsioonilises Hiina meditsiinis.

 

Rutiin²⁰ kuulub bioflavonoidide hulka, selle nimi on tuletatud taimest nimega aedruut (Ruta graveolens), millest rutiin eraldati esmakordselt juba 19. sajandil. Selle kõige rikkalikumad allikad on tatar, aedruut ja jaapani pagoodipuu (Sophora japonica). Rutiini leidub ka tsitrusviljades, sparglis, virsikutes, marjades ja banaanide koores ning rohelises või mustas tees.

Jaapani pagoodipuu on lehtpuu, mis kasvab tavaliselt 15 meetri ja mõnikord lausa kuni 25 meetri kõrguseks. Selle looduslik kasvuala on Kaug-Ida, eelkõige Hiina ja Korea. Traditsioonilises hiina meditsiinis kuulub Jaapani pagoodipuu 50 kõige tähtsama taime hulka.

 

Paraaminobensoehape²¹ on mõnede bakterite jaoks oluline toitaine, mistõttu liigitati see omal ajal B-vitamiinide rühma. Inimesed suudavad seda sünteesida soolestikus bakterite abil, seetõttu ei ole selle omastamine toidu kaudu vajalik. Paraaminobensoehapet leidub peamiselt õllepärmis, maksas, neerudes ja täisteraviljades.

 

Bromelaiin²² on värskes ananassis ja ananassimahlas leiduvate ensüümide rühma koondnimetus. See soodustab valgupõhiste ainete lagundamist. Bromelaiin laguneb kõrgematel temperatuuridel, nii et selle tõhususe säilitamiseks on soovitatav keetmist ja küpsetamist vältida.

 

Papaiin²³ on ensüüm*, mida leidub kõige sagedamini toore papaia mahlas. See soodustab valgupõhiste ainete lagundamist (peptiidid, amiidid ja estrid).

Ensüümid*  on valgupõhised ained, mis toimivad organismis biokatalüsaatoritena ja kontrollivad enamikku biokeemilisi protsesse. Seedensüümid aitavad seedetraktis lagundada valke, suhkruid ja rasvu lihtsamateks aineteks, mis on organismis hõlpsamalt imenduvad ja kasutatavad. Seedensüümide puudus võib pärast söömist ebamugavustunnet tekitada.

 

Õuna kiudaine²⁴ saadakse Euroopas ühe kõige laialdasemalt kasvatatava viljapuu, aedõunapuu viljadest. Kiudaine on seedimatute või osaliselt seeditavate polüsahhariidide segu. Lahustuvad kiudained toimivad seedetraktis prebiootikumina, mis on soolebakterite toitaine. Lahustumatud kiudained segunevad jämesooles jäätmetega ja hõlbustavad nende seedetraktist väljumist.

 

Pomerants²⁵ on traditsioonilises hiina meditsiinis zhi shi nime all tuntud apelsini liik.  Selle õisi kasutati sageli teesegudes. Pomerants soodustab seedimist, aitab rasvu lagundada ja soovitud kehakaalu säilitada.

 

Koensüüm Q10²⁶tuntud ka kui ubikinoon või koensüüm Q, on vitamiinidele sarnanev aine, mida võib leida kõigis inimrakkudes. See toetab mitokondrite funktsioneerimist, mis toimivad organismis kui väikesed raku jõujaamad ja „toodavad“ ATP-d (adenosiintrifosfaati), kõrge energiasisaldusega molekuli, mis varustab rakke energiaga. Kõige rohkem leidub koensüümi Q10 organites, mille energiavajadus on suurim, näiteks südames, maksas ja kopsudes.

 

Meremänd²⁷ on igihaljas okaspuu, mis kasvab peamiselt Vahemere piirkonnas. Selle koorest saadakse kõrgelt hinnatud ekstrakti, mis sisaldab proantotsüanidiine, flavonoide, katehhiine ja orgaanilisi happeid. See ekstrakt toetab hingamist, tugevdab veresoonkonna tervist ja toimib väga tõhusa antioksüdandina, mis kaitseb rakke ja kudesid kahjustuste eest ning aitab ennetada vananemist.

 

Viinamarjaseemnete ekstrakt²⁸ see on kontsentreeritud punase viinamarja seemnete ekstrakt, mis on rikas proantotsüanidiinide poolest (mõnikord lühendatult PAC või OPC). Need looduslikud ühendid kuuluvad flavonoidide hulka ja on tuntud oma antioksüdantsete omaduste poolest ­ – aidates kaitsta rakke kahjustuste ja enneaegse vananemise eest. Seda seostatakse niinimetatud „Prantsuse paradoksiga” – ehkki prantslased tarbivad suhteliselt palju küllastunud rasvu, esineb neil südame-veresoonkonna haigusi märksa harvemini kui paljudes teistes riikides. Selle võimalikuks põhjuseks peetakse punase veini tarbimist, mis sisaldab rohkelt proantotsüanidiine (PAC). Viinamarjaseemne ekstrakt toetab normaalset vereringet ja aitab hoida vererõhku tasakaalus. Samuti leevendab see raskustunnet jalgades ning parandab naha verevarustust, toetades naha tervist ja ilu.

 

Jood²⁹on suhteliselt haruldane mineraalaine, mida leidub peamiselt merevees. Seda on suuremas kontsentratsioonis merevetikates ja kalades. Jood mängib olulist rolli terve naha, kilpnäärme funktsiooni ja närvisüsteemi jaoks. Samuti toetab jood kognitiivseid funktsioone nagu mälu, tähelepanu, keskendumisvõime, kiire mõtlemine, arusaamine, seoste loomine, kõne ja ruumiline orienteerumine.

 

Tsink³⁰ – on inimesele oluline mineraal. Kuigi tsinki leidub inimkehas suhteliselt väikestes kogustes (täiskasvanu kehas on tsinki vaid umbes 2 grammi), mõjutab see olulisel määral kogu organismi. Tsink toetab immuunsüsteemi normaalset talitlust, kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest ning avaldab positiivset mõju viljakusele ja nägemisele. Tsink on tähtis terve ja ilusa naha, juuste, küünte ja luude jaoks. Seda leidub nii loomsetes toiduainetes, näiteks maksas, piimas, tumedas lihas, munakollastes ja austrites kui ka taimsetes toiduainetes nagu täisteraleib, pähklid, kõrvitsaseemned ja oad.

 

Seleen³¹ on mineraalne element, mis on üks inimese toitumise hädavajalikke komponente. Enim seleeni sisaldavad rupskid, merekala ja pähklid. Seleen toetab immuunsüsteemi toimimist, kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest, aitab kaasa kilpnäärme normaalsele talitlusele ning juuste ja küünte hea seisukorra tagamisele.

 

Vask³² on inimese jaoks väga oluline element, mida leidub peamiselt maksas, pähklites, kakaoubades, seentes, koorikloomades ja molluskites. See kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest ning aitab kaasa immuun- ja närvisüsteemi nõuetekohasele toimimisele. Vask on oluline naha ja juuste normaalseks pigmentatsiooniks, toetab energia ainevahetust ning aitab hoida sidekoe tervena. Lisaks on vask oluline raua transportimisel organismis.

 

Mangaan³³ on mikroelement, mida inimene saab peamiselt taimsetest toiduainetest nagu teraviljatooted, spinat, pähklid, herned, oliivid ja mustikad. Mangaan mängib rolli ka energia ainevahetuse soodustamisel ning rakkude kaitsmisel oksüdatiivse stressi eest. Samuti toetab see tervete luude ja sidekoe säilitamist.

 

Kroom³⁴  on inimkehale tähtis mineraal, mis aitab hoida normaalset veresuhkru taset. See on oluline süsivesikute, rasvade ja valkude normaalseks ainevahetuseks, aitab pärssida magusaisu ning madalast veresuhkru tasemest tingitud näljatunnet.

 

Molübdeen³⁵ on meie planeedil küll suhteliselt haruldane ja esineb elusorganismides vaid mikrokogustes, kuid on siiski oluline väävlit sisaldavate aminohapete ainevahetuse, teatud ensümaatiliste protsesside ning hambaemaili tervise jaoks. Kõige rikkalikumad molübdeeniallikad on lehtköögiviljad, kaunviljad ja täisteratooted.

 

Boor³⁶ on mineraalaine, mis mõjutab organismis teiste mineraalide, eriti kaltsiumi ainevahetust. Seda leidub enamikus köögiviljades ja puuviljades, samuti väga väikeses koguses lihas ja kalas.

 

Raud³⁷ kuulub biogeensete elementide hulka. Toiduga saame seda peamiselt lihast, südamest ning põrnast. Samuti kaunviljadest, lehtköögiviljadest, seentest, maasikatest. Vere punalibledele annab punase värvuse neis sisalduv punane pigment hemoglobiin – see tagab hapniku transpordi veres ning kindlustab seeläbi organismi ja rakkude hingamise. Lisaks osaleb raud rakkude jagunemises ning toetab kognitiivseid funktsioone – mälu, tähelepanu, keskendumisvõimet, keelelist ja ruumilist taju. Rauapuudus põhjustab aneemiat, mille tüüpilised sümptomid on kahvatu nahk, pearinglus, väsimus ja peavalud. Piisava hulga raua tarbimisele toiduga tuleb tähelepanu pöörata eriti taimetoitlastel, rasedatel naistel, teismelistel ning sportlastel.

 

Klorella³⁸ on väike magevee üherakuline vetikas, mis on erakordselt rikas valkude, aminohapete, klorofülli, vitamiinide (eriti A, B2, C, K) ja mineraalide (eriti kaaliumi, fosfori, raua ja kaltsiumi) poolest. Klorella ainulaadne koostisosa on nn klorella kasvufaktor, peptiidide ja nukleiinhapete kompleks, mis tekib intensiivse fotosünteesi käigus ning soodustab ebatavaliselt kiiret kasvu ja rakkude regenereerimist. Tänu sellele kasvab klorella kiiremini kui ükski teine taim ja neljakordistab oma massi vaid ühe päevaga. Klorella on antioksüdant, mis kaitseb rakke vabade radikaalide kahjuliku mõju eest ja aeglustab seeläbi vananemisprotsessi. See aitab kaasa immuunsüsteemi heale toimimisele, mõjub tugevdavalt, annab energiat ja elujõudu ning aitab võidelda väsimuse vastu. Klorella on tuntud oma mürkainetest vabastavate omaduste poolest, kuna aitab organismi puhastada kahjulikest ainetest (raskemetallid, surnud rakud, toksiinid) ja toetab mürkainetest vabastamise eest vastutavate elundite (maks, neerud, põis) toimimist. Klorella soodustab kasuliku soolestiku mikrofloora kasvu, toetab seedimist ja käärsoole funktsiooni ning aitab leevendada ärritunud soolestiku limaskesta. Samuti aitab see hoida normaalset kolesteroolitaset, veresuhkrut ja kehakaalu. Tänu kõrgele valkude, vitamiinide ja mineraalide sisaldusele on klorella suurepärane toitainete allikas taimetoitlastele ja veganitele.

 

Spirulina³⁹ on siniroheline vetikas, mida leidub peamiselt troopilistes ja subtroopilistes piirkondades (Aasia, Aafrika, Lõuna-Ameerika). Spirulina on erakordselt rikas valkude (vähemalt 60%), ensüümide, vitamiinide (eriti B-, A-, C-, D-, E- ja K-vitamiin), mineraalide (kaltsium, raud), klorofülli ja sinirohelise pigmendi fükotsüaniini poolest, mis annab spirulinale iseloomuliku värvuse. Fükotsüaniin tugevdab immuunsüsteemi ja loomulikku kaitsevõimet. Spirulina toimib antioksüdandina, aitab võidelda väsimuse vastu ning annab organismile energiat ja elujõudu. See tekitab täiskõhutunde, takistab tärklise lagunemist ja vähendab seeläbi toidust saadavate kalorite imendumist, mistõttu on spirulina populaarne toidulisand kehakaalu langetamiseks. Samuti aitab spirulina tervislikku veresuhkru taset hoida. Tänu kõrgele valkude, vitamiinide ja mineraalide sisaldusele on spirulina suurepärane toitainete allikas taimetoitlastele ja veganitele.

 

Kibuvits⁴⁰  on peaaegu kogu Euroopas levinud metsikult kasvava roosi vili, mida kasutati ravimtaimena juba muistsetel aegadel. Kibuvits sisaldab vitamiine (eriti C, B1, B2, E, K), karotenoide, glükosiide ja tanniine. Kibuvitsas on rohkesti antioksüdante, mis kaitsevad rakke kahjustuste eest, tugevdavad immuunsüsteemi ja organismi loomulikku kaitsevõimet. See taim avaldab kasulikku mõju hingamisteedele, seedimisele, liigestele ning neerude ja põie toimimisele. Lisaks aitab kibuvits tugevdada organismi ja soodustab selle funktsioneerimist.

 

Lehtkapsas⁴¹ on Brassicaceae perekonda kuuluv ristõieline köögivili, nagu ka kapsas, lillkapsas, karulauk või spargelkapsas, mis on aretatud looduslikust Vahemere kapsast. Erinevatel lehtkapsasortidel võivad olla erineva paigutusega lehed (peakapsas või rooskapsas) ja erinevat värvi, helerohelised, tumerohelised ja sinirohelised, punased või valged lehed. Peakapsas meenutab kapsast, kuid erinevalt kapsast on sellel käharad lehed. Lehtkapsas on rikas vitamiinide (C, E, A), mineraalainete (kaalium, kaltsium, fosfor) ja kiudainete poolest.

 

Lillkapsas⁴² on väga populaarne metskapsast aretatud ristõieline köögivili. Söödav osa on lihakas õisik, mis oli algselt umbes tennisepalli suurune, kuid arenes tänu kasvatamisele praegusesse suurusesse. See on enamasti valge, kuid võib olla ka kollane, roheline või lilla. Lillkapsas sisaldab vitamiine (eriti C-vitamiini), mineraalaineid, mikroelemente ja aminohappeid. Tänu oma kõrgele kiudainesisaldusele, mis annab pikaks ajaks täiskõhutunde, peetakse lillkapsast madala kalorsusega köögiviljaks.

 

Brokoli⁴³ on Vahemere piirkonnast pärit söödav taim ja rikas vitamiinide (A, B1, B2, B9, C, E), mineraalainete (kaalium, magneesium, kaltsium, raud), luteiini, zeaksantiini, kiudainete ja glükorafaani poolest, mis muundub seedimise käigus sulforafaaniks. Brokoli on suurepärane toiduaine, kuna see sisaldab väga vähe kaloreid ning tagab tänu oma kõrgele kiudainesisaldusele täiskõhutunde tundideks. Brokoli on alles suhteliselt hiljuti väga populaarseks saanud, mistõttu seda nimetatakse sageli nö moodsaks köögiviljaks.

 

Spinat⁴⁴ on Pärsiast pärit, keskajal Euroopasse levinud lehtköögivili. Spinatit saab erinevatel viisidel kasutada, tarbida toorelt salatites või smuutides või keedetuna liha kõrvale serveerida. Spinat on madala kalorsusega, kuid rikas antioksüdantide, eriti karotenoidide (karoteen, luteiin, zeaksantiin), vitamiinide (C, E, K), mineraalide (kaalium, kaltsium), mikroelementide ja kiudainete poolest.

 

 Porgand⁴⁵ on üks kõige sagedamini tarbitav juurvili. Porgand on pärit Lõuna-Aasiast, kust ta keskajal Euroopasse jõudis. Seda kasvatatakse juure pärast, mis oli algselt must ning alles 17. sajandil aretati Madalmaades välja tänapäeval tuntud oranži juurega sort. On olemas ka valge, kollase, punase või lilla juurega sorte. Antioksüdant beetakaroteen annab porgandile sügavoranži värvi ning sisaldab hulgaliselt kiudaineid, vitamiine (B-, C- ja E-vitamiini), mineraalaineid (kaalium, kaltsium, fosfor) ja mikroelemente.

Traditsioonilises meditsiinis kasutati kõige sagedamini porgandi juurt ja seemneid.

 

Peet⁴⁶ on olnud populaarne nii söögivalmistamisel kui ka traditsioonilises meditsiinis juba iidsetest aegadest saadik. Esimest korda mainiti peeti Babüloonias umbes kolm tuhat aastat tagasi ning hiljem levis see peaaegu kogu üle Rooma impeeriumi. Peet sisaldab vitamiine (eriti B- ja C-vitamiini), beetakaroteeni (provitamiin A), mineraalaineid (peamiselt rauda, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, naatriumi ja kaaliumi) ning kiudaineid. Tänapäeval kutsutakse peeti tihtipeale ka supertoiduks.

 

Küüslauk⁴⁷ on juba aastatuhandeid kasutusel olnud nii vürtsi kui ka traditsioonilise ravimina ning nüüdseks tunnustatakse seda tänu laialdasele positiivsele mõjule inimese tervisele ka supertoiduna. Küüslauk sisaldab vitamiine (A, C, E), mikroelemente (seleen, jood), kiudaineid, flavonoide (eriti kvertsetiini), olulisi aminohappeid (arginiin, tsüsteiin, metioniin) ja allitsiini, mis annab iseloomuliku terava aroomi ja. Küüslaugul on antibakteriaalsed, antioksüdantsed ja immuunsüsteemi tugevdavad omadused. Küüslauk aktiveerib organismi loomulikud kaitsemehhanismid – makrofaagid, fagotsüüdid, T-rakud – ning soodustab lümfotsüütide ja antikehade tootmist. Lisaks tugevdab küüslauk hingamisteede tervist ning hõlbustab kerget ja takistusteta hingamist. Küüslauk kaitseb soolestikku kahjulike mikroorganismide eest ja hoolitseb kõhus mikroobide tasakaalu eest. Küüslauk hoiab ka südame ja veresoonkonna tervist, aitab hoida tervislikku veresuhkru- ja kolesteroolitaset, mõjub soodsalt venoossele süsteemile ning vähendab rasketest jalgadest tulenevaid vaevusi. Lisaks mõjutab küüslauk positiivselt sapipõie ja maksa tööd ning suurendab stressiolukordades organismi vastupanuvõimet.

 

Sibul⁴⁸, mis pärineb tõenäoliselt Kesk-Aasiast, on populaarne toit juba ammustest aegadest ning seda on laialdaselt kasutatud traditsioonilises Hiina ja India meditsiinis. Sibulas on rikkalikult karotenoide, vitamiine (B, C), mineraale (kaalium, räni), mikroelemente (vask, mangaan), pektiini ja alitsiini. Viimane annab sibulale iseloomuliku terava aroomi ja. Sibulal on antioksüdantne ja stimuleeriv toime, see mõjub hästi veresuhkru- ja kolesteroolitasemele, veresoonkonnale ja venoossele süsteemile ning vähendab rasketest jalgadest tulenevaid vaevusi. Samuti aitab sibul organismil kehavedelikest vabaneda, toetab neerude tööd ja kuseteede tervist.

 

Seller⁴⁹ kuulub juurviljade hulka, mida kasvatatakse selle kuni kilogrammi raskuse mugula või lehtede (juurselleri) pärast. Mugulseller on tugeva lõhnaga ja sobib seetõttu paremini kuumtöötlemiseks, juurseller on õrnema aroomiga ja seda kasutatakse sagedamini toorelt salatites ja määretes. Inimesed on sellerit kasutanud juba ammustest aegadest. Seda kasvatasid vanad egiptlased, kreeklased ja roomlased ning traditsioonilises meditsiinis oli seller eriti populaarne seedimise soodustamiseks ning vedelikest vabanemiseks. Selleris on minimaalselt kaloreid ja hulgaliselt vitamiine (A, B, C), mineraalaineid (kaalium, kaltsium, magneesium), aminohappeid, kiudaineid ning eeterlikke õlisid, mis annavad taimele iseloomuliku lõhna ja maitse.

 

Mädarõigas⁵⁰ on Brassicaceae perekonda kuuluv mitmeaastane juurvili, mis tõenäoliselt pärineb Lõuna-Ukrainast ja Moldovast ning on laialt levinud kogu Euroopa ja Aasia parasvöötmes. Enamasti kasutatakse mädarõika juurt, vahel ka noori lehti, tavaliselt toorelt. Ladinakeelne nimi armoracia on tõenäoliselt keldi päritolu ja tähendab taime, mis õitseb niiskes keskkonnas. Traditsioonilises Euroopa meditsiinis hinnati mädarõigast nii kõrgelt, et seda nimetati lausa Euroopa ženšenniks. Mädarõigas on rikas vitamiinide (C ja K), mineraalainete (kaltsium, kaalium), kiudainete, flavonoidide, eeterlike õlide ja sinepiõlide poolest, mis annavad taimele iseloomulikult vürtsika maitse. Minevikus võtsid meremehed seda rikkaliku C-vitamiini allikana sageli pikkadele reisidele kaasa.

 

Petersell⁵¹ pärineb Vahemere piirkonnast ja levis järk-järgult Euroopasse, Aasiasse ning Põhja-Ameerikasse. Vana-Kreekas peeti peterselli pühaks taimeks ning see oli pühendatud allmaailma jumala naisele Persefonele. Vana-Roomas oli petersell võidu ja hiilguse sümbol ning väidetavalt keiser Karl Suure lemmikhõrgutis. Petersell on aromaatne köögivili, mille juur ja lehed on söödavad ning mille seemned on leidnud koha ka traditsioonilises meditsiinis. Petersell sisaldab vitamiine (A, B, C), mineraalaineid (kaalium, kaltsium, magneesium, raud), flavonoide, eeterlikke õlisid ja aromaatseid ühendeid. See soodustab uriini eritumist ja tugevdab neerusid.

 

Mustikas⁵²,mis on laialt levinud mitte ainult Euroopas, vaid ka Põhja-Aasias ja Loode-Ameerikas, moodustab metsades sageli ulatuslikke ja katkematuid alasid. Neid maitsvaid marju on inimesed nautinud juba tuhandeid aastaid ning traditsioonilises meditsiinis on mustikal alati oma koht olnud. Mustikas sisaldab ainulaadset toimeainete kompleksi: tanniinid, bioflavonoidid, vitamiinid (eriti A-vitamiin, C-vitamiin ja B-vitamiinid) ning mineraalained. Mustikal on tugev antioksüdantne toime, mis kaitseb silmi vabade radikaalide eest, toetab silmade vereringet ja võrkkesta tööd ning tugevdab silmade tervist. Mustikas on kasulik ka väsinud ja pinges silmade puhul. See mari soodustab suhkrute, valkude ja rasvade ainevahetust ning aitab hoida veresuhkru taset stabiilsena, parandab seedimist ning kaitseb mao ja peensoole limaskesta. Lisaks toetab mustikas vereringet, suurendab veenide elastsust, tugevdab südame-veresoonkonna tervist ja leevendab rasketest jalgadest tekitatud vaevusi.

 

Põhja-Ameerika jõhvikas⁵³ pärineb, nagu nimigi ütleb, Põhja-Ameerikast. Jõhvikas kasvab peamiselt happelistel, mägistel turbamuldadel ja moodustab pikki puitunud võrseid, mille pikkus võib olla 30 kuni 180 cm. Mõned taimed elavad üle 100 aasta. Erepunased marjad on umbes oliivisuurused ja valmivad septembrist oktoobrini. Jõhvikat kasutatakse moosides, kompottides ja mahlades, põlisrahvad kasutasid seda marja laialdaselt ka traditsioonilises meditsiinis. Põhja-Ameerika jõhvikas sisaldab flavonoide, vitamiine, mineraalaineid, kuseteede happesust positiivselt mõjutavaid orgaanilisi happeid, mikroelemente ja proantotsüanidiine (PAC), mis moodustavad kuseteede limaskestadele õhukese kile.

 

Mustsõstar⁵⁴ on Euroopast pärit põõsas, mida algselt kasutati traditsioonilises meditsiinis ja hiljem kasvatati seda viljade saamiseks. Mustsõstra marju hinnatakse eriti nende kõrge C-vitamiini sisalduse tõttu, mis on palju suurem kui tsitrusviljadel. Mustsõstar sisaldab ka mineraalaineid (kaalium, kaltsium, magneesium), kiudaineid, eeterlikke õlisid ja resveratrooli. Mustsõstar mõjub ergutavalt, suurendab organismi vastupanuvõimet kahjulikele välismõjudele ning aitab liigesed ja lihased tervena hoida. Samuti tugevdavad mustsõstra marjad hingamisteede tervist, stimuleerivad uriini eritumist, toetavad kuseteede normaalset talitlust, soodustavad kaalulangust ning aitavad säilitada soovitud kehakaalu.

 

Malpiigia⁵⁵ ehk Barbadose kirss on põõsas või väike puu, mis kasvab Kesk- ja Lõuna-Ameerika troopilistes piirkondades. Selle viljad on kergelt hapuka meeldiva maitsega, mistõttu sobivad need nii toorelt tarbimiseks kui ka maitsvate mooside, siirupite ja mahlade valmistamiseks. Malpiigiat kasutati traditsioonilises meditsiinis juba muistsetel aegadel. Selles on ülisuures koguses C-vitamiini (umbes kolmkümmend korda rohkem kui apelsinis), aga ka A- ja B-vitamiini, mineraalaineid ja flavonoide.

 

 

Kui soovite täielikku hooldust, võite lisaks võtta kaltsiumi sisaldavat FitBones K2, magneesiumi sisaldavat MagnePlus B6 ja omega-3 küllastumata rasvhapetega Omega-3 Cardiot.