Ensüümid1 - valgulised ained, mis toimivad kehas biokatalüsaatoritena ning reguleerivad paljusid biokeemilisi protsesse. Seedeensüümid aitavad lagundada toidus sisalduvaid valke, suhkruid ja rasvu lihtsamateks aineteks, mis on organismis kergemini imenduvad ja omastatavad. Seedeensüümide puudus võib põhjustada söömisjärgset ebamugavustunnet.
Bromelaiin – värsketes ananassides ja ananassimahlas sisalduvate ensüümide rühma üldnimetus. Toetab valguliste ainete lõhustamist, laguneb kõrgel temperatuuril, mistõttu on soovitatav vältida selle kuumutamist.
Papaiin – ensüüm, mida leidub kõige sagedamini poolküpsete papaiaviljade mahlas. Soodustab valgulaadsete ainete (peptiidid, amiidid ja estrid) lõhustamist.
Proteaas – valkude lõhustamist soodustavate ensüümide rühma koondnimetus. Evolutsiooni vaatepunktist on tegu ühtede vanimate ensüümidega inimorganismis.
Peptidaas (dipeptidüülpeptidaas-4) – ensüüm, mis aitab lõhustada peptiide (lühemaid aminohapete ahelaid, millest valgud koosnevad). Samuti mängib see tähtsat rolli glükoosi ainevahetuses organismis.
Amülaas – üks esimesena (juba 1833. a) avastatud ensüümidest, mida peetakse üheks oluliseimaks ensüümiks. Osaleb tärklise (loomadele, taimedele ja mikroorganismidele energiaallikaks oleva polüsahhariidi) lagundamisel lihtsamateks suhkruteks. Seda toodavad süljenäärmed ja kõhunääre.
Glükoamülaas – ensüüm, mida leidub peensooles ja mis soodustab tärklise lõhustamist lihtsamateks aineteks (glükoos, maltoos ja dekstriinid).
Laktaas – ensüüm, mis tagab piimasuhkru (laktoosi) lõhustamise lihtsamateks suhkruteks (glükoos ja galaktoos).
Lipaas – ensüüm, mis lagundab rasvu ja reguleerib seeläbi organismi rasvavarusid. Seda toodavad peamiselt suus asuvad näärmed ja kõhunääre.
Rutiin2 – kuulub bioflavonoidide hulka, selle nimi on tuletatud taimest nimega aedruut (Ruta graveolens), millest rutiin eraldati esmakordselt juba 19. sajandil. Selle rikkalikemateks allikateks on tatar, aedruut ja jaapani keepuu. Samuti leidub seda tsitrusviljade koores, sparglis, virsikutes, marjades, banaanides ja rohelise või musta tee ekstraktis.
Jaapani keepuu (Sophora japonica) on heitlehine puu, mis kasvab tavaliselt kuni 15, harva kuni 25 meetri kõrguseks. Selle algupärane kodumaa on Kaug-Ida, eelkõige Hiina ja Korea. Sophora japonica kuulub Hiina rahvameditsiinis 50 tähtsaima ravimtaime hulka.
Kurkum3 – mitmeaastane taim, mis pärineb Lõuna-Aasiast ja kasvab kuni 1,5 m kõrguseks. Kurkumit on neli tuhat aastat kasutatud laialdaselt ajurveedas (India rahvameditsiini süsteemis). Inglased kasutasid seda väga populaarse karri maitseaine põhjana. Laboriuuringutest on ilmnenud, et suurema osa imeliste omaduste eest võlgneb kurkum tänu kurkumiinile (pigmendile, mis annab kurkumile iseloomuliku kollase värvuse). Kurkum mõjutab paljusid ainevahetuse ja ensümaatilisi protsesse kehas, toetab immuunsust ja organismi loomulikku kaitsevõimet. Aitab hoida naha, luude, liigeste ja ülemiste hingamisteede tervist, toetab südame, vereringe- ja närvisüsteemi talitlust. Mõjutab kasulikult seedeensüümide tööd, soodustab seedimist ja toetab maksa talitlust.
Ingver4 – umbes pooleteise meetri kõrgune kollaste õitega taim. Pärineb Kagu-Aasiast, üle 3000 aasta on seda kasutatud mitte ainult Aasia köögis, vaid ka Hiina ja India traditsioonilises meditsiinis. Iidsetel aegadel levis see Euroopasse, Antiik-Kreekas ja -Roomas oli see üks populaarsemaid vürtse. Ingveri risoomid sisaldavad üle 600 ühendi – eelkõige eeterlikke õlisid, vitamiine (A, C, E), mineraale (magneesium, naatrium, kaalium, fosfor, kaltsium, raud) ja gingerooli, mis annavad ingverile tüüpilise vürtsika maitse. Ingver toetab südame- ja lihastööd ning aitab hoida stabiilset veresuhkru taset. See parandab liigeste liikuvust, leevendab hommikust liigesekangust, tõstab tuju ning aitab kaalulangetamisel. Ingveril on tugev antioksüdantne toime – see toetab immuunsüsteemi ja keha loomulikku vastupanuvõimet. Samuti aitab see kaitsta hingamisteede limaskesti, säilitada seal optimaalset eritusprotsessi ja toetada hingamisteede tervist. Ingver avaldab kasulikku mõju seedimisele ning soodustab seedeensüümide normaalset toimimist. Lisaks mõjub see stimuleerivalt ja virgutavalt, suurendades organismi vastupanuvõimet väsimusele.
Saialill5 – kaunite kollakasoranžide õitega taim, mida on traditsioonilises meditsiinis kasutatud iidsetest aegadest saadik. Pärineb Euroopa lõunaosast (Vahemeremaad) ning levis Kesk-Euroopasse keskajal. Õied sisaldavad palju erinevaid toimeaineid – eeterlikke õlisid, orgaanilisi happeid, saponiine, vaha, zeaksantiini ja luteiini. Mõjub kasulikult nahale, limaskestadele ja hingamisele. Soodustab seedimist, maksa talitlust ja keha puhastumist. Mõjub stimuleerivalt ja virgutavalt, suurendab vastupanuvõimet väsimusele.
