Kollageen¹ on vees mittelahustuv valk, mis on sidekoe, st luude, kõhrede, sidemete ja naha peamine alustala. Kollageenis on rohkem kui veerand kõigist inimkeha valkudest. Kahjuks väheneb vanusega keha võime uusi kollageenikiude luua, mistõttu on kollageeni pidevalt juurde vaja. Kollageeni on mitut tüüpi, millest peamised on I ja II tüüpi kollageen.

I tüüpi kollageen on kõige levinum kollageeni tüüp, mida leidub peamiselt nahas, luudes, sidemetes ja kõõlustes. See moodustab tugevad kiud, mis ühenduvad sidemete ja kõõlustega, luues äärmiselt vastupidavad kimbud.

II tüüpi kollageen esineb peamiselt kõhres, kus see loob keeruka ruumilise struktuuri, mis talub hästi survet.

Meie tootes kasutatakse I tüüpi kollageeni, mis moodustab nahas tugeva ja elastse kiudude võrgustiku, tagades naha noorusliku välimuse ning II tüüpi kollageeni, mis on eriti oluline kõhre tervise jaoks.

Kuidas tagada kollageeni maksimaalne kasutamine organismis

1. Kasutame oma tootes kollageeni, mis on lagundatud madala molekulmassiga peptiidideks, kuna need imenduvad organismi palju kergemini!

Kollageen on suhteliselt suur molekul, mida organismil on raske omandada. Seetõttu on kasulik seda lagundada (hüdrolüüsida) peptiidideks, väga väikesteks valguahelateks, mis soodustavad rakkudes molekulide tekkimist.

2. Kasutame kollageeni liposoomsel kujul, mis tagab oluliselt parema imendumise ja omastamise organismis!

Liposoomid, mis ümbritsevad kollageeni, kaitsevad seda mao agressiivse keskkonna eest ning tagavad selle imendumise ja kasutamise organismis.

3. Oleme lisanud teisi toimeaineid, mis soodustavad kollageeni tootmist organismis!

C-vitamiin² on vesilahustuv vitamiin, mis soodustab kollageeni tootmist ning on oluline luude, hammaste, naha ja kõhrede õigeks arenguks. Lisaks sellele on tal palju muid funktsioone – rakkude kaitsmine oksüdatiivse stressi eest, närvisüsteemi ja immuunsuse toetamine ning väsimuse ja kurnatuse vähendamine. Erinevalt enamikust loomadest ja taimedest peab inimene C-vitamiini oma toidust saama, kuna inimorganism ei suuda seda ise sünteesida. Kõige rohkem C-vitamiini sisaldavad kibuvitsad, mustsõstrad, tsitrusviljad, maasikad, kapsas, lillkapsas, porgandid, tomatid ja spinat. C-vitamiin on väga tundlik kuumuse suhtes – keetmisel võib hävida üle poole selle sisaldusest, mistõttu on soovitatav tarbida puu- ja köögivilju toorelt.

Kurkum (Curcuma longa)³ on Lõuna-Aasiast pärit mitmeaastane taim, mis võib kasvada kuni 1,5 meetri kõrguseks. Ayurveda (India traditsiooniline meditsiinisüsteem) on seda laialdaselt kasutanud juba neli tuhat aastat. Britid kasutasid seda väga populaarse maitseaine karri baasina. Laboratoorsed uuringud on näidanud, et suurem osa kurkumi tähelepanuväärsetest omadustest põhinevad kurkumiinil (pigment, mis annab kurkumile iseloomuliku kollase värvi). Meie toode annab vähemalt 50 mg kurkumiini soovitatud päevasest annusest. Kurkum mõjutab mitmeid ainevahetuse ja ensümaatilisi protsesse organismis ja omab märkimisväärset antioksüdantset toimet, tugevdab immuunsust ja tõstab organismi loomulikku kaitsevõimet. See soodustab ka kopsude ja ülemiste hingamisteede tervist ning südame, vereringe- ja närvisüsteemi tööd. Kurkum mõjub hästi luudele ja seedeensüümide toimimisele, hõlbustab seedimist ning toetab maksa tegevust. Kurkum aitab kaitsta ja hoida liigeste tervist ning parandab liikuvust. Lisaks hoiab see naha terve ja ilusana.

Astaksantiin⁴ on tugeva punakasoranži värvusega looduslik karotenoid, mida leidub peamiselt vetikates, kuid ka teatud loomade lihas, kes neid vetikaid suurtes kogustes tarbivad (näiteks lõhed, flamingod, hiigelvähid ja koorikloomad nagu krevetid, homaarid, krabid ja jõevähid). Meie tootes kasutatavat mikroskoopilist magevee vetikat Haematococcus pluvialis peetakse kõige rikkalikumaks astaksantiini allikaks. Astaksantiin suudab tungida nii rakkude vesi- kui ka rasvlahustuvatesse osakestesse. Erinevalt enamikust antioksüdantidest suudab see ületada vere-aju kui ka vere-võrkkesta barjääri, et jõuda ajju (kesknärvisüsteemi) ja silmadesse (võrkkesta). Astaksantiini peetakse üheks võimsaimaks antioksüdandiks, mille antioksüdantide aktiivsus on 6000 korda suurem kui C-vitamiinil, 800 korda suurem kui koensüümil Q10 ja 550 korda suurem kui E-vitamiinil. Tänu sellele kasvab astaksantiini populaarsus pidevalt.

H-vitamiin⁵ – tihti nimetatakse seda ka biotiiniks, B7-vitamiiniks või „iluvitamiiniks“. Kõigil valitud nimedel on oma põhjendus. Nimetus biotiin tuleneb asjaolust, et see on paljude elusrakkude koostisosa. Nimetus H-vitamiin viitab sellele, et see on rasvade, süsivesikute ja valkude ainevahetuseks vajalike koensüümide oluline koostisosa. Nimetus „iluvitamiin“ valiti aga seetõttu, et see aitab säilitab naha, limaskestade ja juuste tervist ning avaldab positiivset mõju inimese närvisüsteemile ja psüühilisele heaolule. See on vesilahustuv vitamiin, mis kuulub nn vitageenide hulka - ainete gruppi, mis varustab organismi energiaga ja toimib ehitusmaterjalina. H-vitamiin on oluline energia tootmiseks rakutasandil. See osaleb rasvade ja valkude ainevahetuses ning on vajalik pea kõigi keharakkude normaalseks talitluseks. Biotiin mõjub positiivselt närvisüsteemile ja vaimsele seisundile.

A-vitamiin⁶ on rasvlahustuv vitamiin. Selle kõige rikkalikumad allikad on maks, kalaõli, porgandid, spinat, lehtkapsas, kapsas, melon, kõrvits, aprikoos ja munakollane. A-vitamiin toetab silmade normaalset talitlust ja immuunsüsteemi ning aitab hoida limaskestad ja naha tervena.

 D-vitamiin⁷on rasvlahustuv vitamiin, mis tekib nahas päikesevalguse toimel. Seda leidub ka seentes, kakaos, pärmis, tomatites, kalaõlis, piimas, maksas ja munakollases. D-vitamiin mängib olulist rolli rakkude jagunemises ning aitab kaasa kaltsiumi ja fosfori imendumisele soolestikust. See mõjutab oluliselt kaltsiumi ja fosfori imendumist ja omastamist organismis ning tugevdab immuunsüsteemi. Lisaks toetab see hammaste, luude ja lihaste tervist.

 E-vitamiin⁸ on rasvlahustuv vitamiin ja oluline antioksüdant, mis kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest ning aeglustab seeläbi vananemisprotsessi. Selle kõige rikkalikumad allikad on või, piim, imetajate liha, nisuidu õli, maapähklid, sojaoad ja rohelised salatilehed.

Tsink⁹ on inimesele oluline mineraal. Kuigi tsinki leidub inimkehas suhteliselt väikestes kogustes (täiskasvanu kehas on tsinki vaid umbes 2 grammi), mõjutab see olulisel määral kogu organismi. Tsink toetab immuunsüsteemi normaalset talitlust, kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest ning avaldab positiivset mõju viljakusele ja nägemisele. Tsink on tähtis terve ja ilusa naha, juuste, küünte ja luude jaoks. Seda leidub nii loomsetes toiduainetes, näiteks maksas, piimas, tumedas lihas, munakollastes ja austrites kui ka taimsetes toiduainetes nagu täisteraleib, pähklid, kõrvitsaseemned ja oad.