
Suhkur – igapäevane harjumus, millele tasub tähelepanu pöörata
Suhkur on olnud osa inimkonna ajaloost juba antiikajast, mil seda peeti luksuseks. Tänapäeval on see aga saanud tavapäraseks osaks meie igapäevasest toidulauast. Magus jogurt hommikul, ennelõunal magustatud tee, lõunasöögi kõrvale limonaad ja pärastlõunase kohvi juurde saiake – isegi siis, kui me otseselt maiustusi ei söö, on väga lihtne ületada soovituslik päevane suhkrukogus. Aga mis suhkur tegelikult on ja kuidas see meie organismi mõjutab?
Keemilisest vaatenurgast on suhkur süsivesik – looduslik, vees lahustuv aine, mis esineb mitmel kujul ja mille peamine ülesanne on varustada keha kiire energiaga. Kõige sagedamini puutume kokku glükoosiga, mis ringleb veres ja on rakkude peamine energiaallikas. Looduses leidub ka liitsuhkruid ehk disahhariide, mis koosnevad lihtsamatest suhkrutest.
Näiteks sahharoos (tavaline lauasuhkur) koosneb glükoosist ja fruktoosist, samas kui laktoos, mida leidub looduslikult piimatoodetes, moodustub glükoosist ja galaktoosist. Erinevatel suhkrutüüpidel on erinevad füsioloogilised omadused ning ka see, kuidas organism neid ainevahetuses töötleb, sõltub nende koostisest ja sellest, millises kehaosas neid töödeldakse.
📋 Peamised toidus leiduvad suhkrutüübid:
|
Tüüp |
Allikas |
Roll organismis |
Töötlemine organismis |
|
Glükoos |
Puuviljad, köögiviljad, mesi |
Rakkude, aju ja lihaste peamine energiaallikas |
Imendub kiiresti otse vereringesse ning selle taset reguleerib insuliin |
|
Fruktoos |
Puuviljad, mesi |
Teisene energiaallikas |
Töödeldakse peamiselt maksas |
|
Sahharoos |
Suhkrupeet, suhkruroog |
Kiire energiaallikas, mis laguneb organismis glükoosiks ja fruktoosiks |
Lagundatakse ensüümide poolt peensooles |
|
Laktoos |
Piim ja piimatooted |
Tagab piisava energiavarustuse ja toetab kaltsiumi imendumist |
Lagundatakse peensooles laktaasi (ensüümi) abil |
Suhkrut saadakse kõige sagedamini suhkrupeedist või suhkruroost. Nende taimede töötlemisel tekib peaaegu puhas sahharoos, mis organismis ensüümide toimel lagundatakse. Tekkinud glükoos siseneb otse vereringesse toimides kiire ning universaalse energiaallikana – mitte ainult lihastele, vaid eelkõige just ajule, mis vajab pidevat energiavarustust. Kui glükoosi ei saada toidust piisavalt, suudab keha seda väiksemates kogustes toota ka teistest toitainetest, näiteks valkudest. Järsud kõikumised veresuhkru tasemes võivad aga avaldada negatiivset mõju energiatasemele, vaimsele heaolule ja isule.
Üldjuhul suudab organism suhkrut hästi töödelda – selle protsessi võtmeteguriks on hormoon insuliin. Kui veresuhkru tase tõuseb, aitab insuliin glükoosi vereringest rakkudesse transportida, kus see kas kasutatakse kohe energiaks või talletatakse organismis rasvavarudena. Rohkem suhkrut toidus tähendab ka suuremat hulka energiat, mida organism talletab varudesse, soodustades nii ka kehakaalu suurenemist. Liigne suhkrutarbimine võib viia olukorrani, kus organismis on pidevalt liiga palju insuliini ning rakud muutuvad selle suhtes vähem tundlikuks. Seetõttu võib liigne suhkur viia organismi tasakaalust välja, põhjustades energiakõikumisi ja soodustades insuliiniresistentsuse teket. Üleliigsed süsivesikud mõjutavad ka nälja- ja täiskõhutunde hormoone (greliin ja leptiin), mis võib häirida loomulikke täiskõhutunde signaale, soodustada ülesöömist ja suurendada magusaisu. Sellisel juhul on mõistlik otsida viise liigse suhkru vähendamiseks toidus ning aidata kehal taastada loomulik tasakaal.
💊 Meie soovitus
