Kurkumi, mida tihti kutsutakse ka „kuldseks vürtsiks“, ajalugu ulatub tagasi Egiptuse suurte püramiidide ehitamise aega. Inimesed hakkasid kurkumit kasvatama selle algsel kodumaal Lõuna- ja Kagu-Aasias juba üle nelja tuhande aasta tagasi. Kurkumi juurt (Curcuma longa´t) ei kasutatud seal mitte ainult populaarse vürtsina, vaid ka värvainena ning paljude kultuuriliste ja religioossete rituaalide osana. Indias on see endiselt oluline koostisosa traditsioonilistes karri segudes ning seda kasutatakse nii pulmade tseremooniatel kui ka Ayurveda praktikas – „kurkumi vannide“ ajal nahale tekkiv kollakas toon on pikka aega olnud puhastuse ja õnnistuse sümboliks. Kaug-Idast rändas taim sajandite jooksul kaubateid pidi edasi Pärsiasse ja Arabimaadesse ning lõpuks Euroopasse, kus ta sai hüüdnime “India safran”. Kaupmehed hindasid kurkumit mitte ainult selle eripärase maitse tõttu, vaid ka praktilisuse pärast – kuivatatud kurkumi juur talub hästi transporti ega kaota oma värvi ega aroomi.

 

_________________________________________________________________________________________________________________________________________

🧡 Kas teadsite…
Nimi „kurkum“ tuleneb tõenäoliselt araabia sõnast kurkum, mis tähendab „kollane värvaine“. Selle omadus värvida kangaid ja toitu muutis taime laialt tuntuks – pikka aega kasutati seda näiteks mungariiete värvimiseks budistlikes templites Lõuna- ja Kagu-Aasias.

_________________________________________________________________________________________________________________________________________

 

Teaduslikust vaatenurgast on kurkum samuti põnev. Peamised ühendid, mis annavad sellele iseloomuliku kollakasoranži värvuse, on kurkuminoidid, millest olulisimaks peetakse kurkumiini. Need on polüfenoolid ehk molekulaarühendid, mis suudavad kinni püüda ja neutraliseerida nn vabu radikaale (reaktiivseid osakesi, mis tekivad normaalse ainevahetuse käigus kehas). Selline struktuur annab kurkumiinile tugeva antioksüdantse toime, aidates kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest. Lisaks kurkumiinidele sisaldab juur eeterlikke õlisid – lenduvate ainete segu (nt turmeroon ja tsingibereen), mis annavad kurkumile selle iseloomuliku lõhna ning toimivad looduses taime keemilise kaitse- ja signalisatsioonisüsteemina.

 

_________________________________________________________________________________________________________________________________________

🧡 Kas teadsite…
Kurkumiini kasutatakse mõnikord laboripraktikas lihtsa hape-alus indikaatorina – happelises keskkonnas on see sügavkollane, kuid aluselises keskkonnas muutub see punakate toonide poole. See seletab, miks kurkum võib erinevates retseptides muuta oma värvitooni, sõltuvalt teistest koostisosadest.

_________________________________________________________________________________________________________________________________________

 

Taime enda sees on nende ainete rikkalikemaks allikaks juur – paks maa-alune vars toimib energia ja kaitseühendite „hoidlana“. Kuna kurkum levib vegetatiivselt (aseksuaalne paljunemine elus taimeosade kaudu), on loogiline, et see tugev maa-alune vars sisaldab palju bioaktiivseid aineid – see kaitseb nii maapealset osa kui ka tulevaste võrsete arenemist. Kurkumi koostis ei ole siiski fikseeritud: sort, muld, kliima, koristusaeg ja kuivatamismeetod mõjutavad kurkumiinide ja eeterlike õlide suhet. Seetõttu võib eri maailma piirkondadest pärit kurkum lõhna ja maitse poolest veidi erineda, kuigi botaaniliselt kuulub see samasse liiki.

 

_________________________________________________________________________________________________________________________________________

🧡 Kas teadsite…
Kurkumi üleskaevamise järgselt keedetakse selle juuri lühikest aega ja alles seejärel kuivatatakse. See samm ühtlustab värvi, vähendab soovimatuid ensümaatilisi protsesse ning teeb juure koorimise ja peeneks jahvatamise lihtsamaks.

_________________________________________________________________________________________________________________________________________

 

Tänu oma eripäradele on kurkum liikunud toiduvalmistamisest ja traditsioonilisest meditsiinist ka teadusuuringute ja toidulisandite maailma. Juurest saadud ekstrakte uuritakse peamiselt nende tugevate antioksüdantsete omaduste tõttu, aga ka nende võime pärast toetada liigeste normaalset seisundit, maksa talitlust ja seedimist. Toidulisandites kombineeritakse kurkumiini sageli teiste sarnase toimega ainetega ning teadlased otsivad ka uusi kurkuminoidide vorme, millel oleks parem veeslahustuvus. Kosmeetikas kasutatakse kurkumi ekstrakte kehahooldustoodetes, näomaskides ja šampoonides, eelkõige nende värvi, lõhna ja nahka pehmendavate omaduste tõttu.

 

_________________________________________________________________________________________________________________________________________

🧡 Kas teadsite…
Kurkum kuulub samasse botaanilisse perekonda ingveri ja kardemoniga. Kõik kolm taime kuuluvad ingveriliste sugukonda – neil on sarnane juurestruktuur ja eeterlike õlide sisaldus, kuid neil kõigil on välja kujunenud oma eriline lõhnaprofiil.

_________________________________________________________________________________________________________________________________________

 

Tänapäeval on kurkum globaalne fenomen – seda kasvatatakse paljudes troopilistes ja subtroopilistes piirkondades ning selle „kuldne tolm“ ühendab gastronoomia, teaduse, kosmeetika ja toidulisandite maailmad. Olgu see siis toidus purustatud või mikroskoobi all uuritud, näitab kurkum, kui rikkalik ja mitmekihiline võib olla inimese ja looduse suhe.

 

 

 

 

 

____________________________________________________________________________

Kas sulle meeldis artikkel? Tutvu meie kurkumi sisaldavate toodetega:

↓↓↓↓↓

 

 

COLLAGEN EXPERT: NOORUSE, ILU JA ELUJÕU ELIKSIIR - liposoomsel kujul!

 

 

____________________________________________________________________________

IMUNOBOMB: LIPOSOMAALNE POMM SINU IMMUUNSUSELE!

 

 

____________________________________________________________________________

VITAENZYM: HEA SEEDIMISE, LÕÕGASTUMISE JA TAASELUSTAMISE JAOKS!